Eesti Energia plaanib elektrihinda korrigeerida edaspidi kord aastas

Kaasik rääkis, et Eesti Energia soovib, et järgnevatel aastatel hakataks elektrienergia hinda korrigeerima sarnaselt võrgutasudega kord aastas, et vältida praegust olukorda, kus vajaduse elektrienergia hinna järsule tõusule tingivad pika ajaperioodi jooksul toimunud muutused väliskeskkonnas.

„Elektrienergia hinna muutmine kord mitme aasta järel toob kaasa väliskeskkonnas toimunud muutuste tõttu hüppelise hinnatõusu, mis paneb inimesed keerulisse olukorda," nentis Kaasik.

"Läbirääkimised konkurentsiametiga elektri hinna indekseerimiseks alates 2009. aastast algavad kohe aprillikuus. Hinna indekseerimine tagab kuni turu avanemiseni ühtlasema energiahinna kujundamise vastavalt majanduse arengule,“ märkis ta.

Kaasik põhjendas selle aasta elektrihinna tõusu, et peamine hinnamuutuse mõjutaja on see, et viimase kümne aasta jooksul on läinud oluliselt kallimaks põlevkivist elektri tootmine.

„Põlevkivi moodustab energia tootmisest suure osakaaluga,“ ütles Kaasik, lisades teise põhjuse, et põlevkivi kaevandamise kallinemine mõjutab otseselt tootmise hinda. „Põlevkivi hind on muutumatuna püsinud 1998. aastast.“

Kaasik tõi võrdluseks välja, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskmine palk kasvanud 12,1 protsendi võrra, tarbijahinnaindeks 4,5 protsenti, kuid põlevkivi hind on tõusnud kõigest 1,1 protsenti.

Samuti on Euroopa Liiduga liitumise järel tõusnud energeetikaga seotud maksud ning märgatavalt suurenenud tööjõukulud.

Kaasik võrdles Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega ning antud võrdluses on Eesti elektrienergia hind üks ELi madalamatest. „Eestis on elektrienergia hind madal, kuna oleme põlevkivi kaevandanud efektiivselt,“ ütles ta.

Uued hinnapaketid hakkavad kehtima selle aasta 1. juulist. Keskmine elektrihinna tõus lõpptarbijale on sellel aastal viis protsenti.

Kaasik illustreeris hinnatõusu, et ühele neljaliikmelisele perele, kes ostab elektrit hinnapaketiga Kodu 2 ja kasutab kuus 300 kWh elektrit (sh öötariifiga 50%), tähendab see kuus lisakulu suuruses 18,34 krooni ehk aastas 220 krooni.

Finantsdirektor lisas, et rohkem muutusi on päevatariifi osas. Küttepaketid tõusid 11 protsenti, samas jääb küttepaketi elektrihind endiselt odavamaks elektrienergia põhitariifist. „Küttepaketi kasutajatele, kes tarbivad elektrienergiat palju öösel, saame anda jätkuvalt väga soodsat hinda,“ märkis Kaasik.

Kaasik ütles, et kinnitatud uus elektrienergia piirihind ei sisalda puudujäävate CO2 kvootide ostukulusid. „Küsimus jäi konkurentsiametiga lahtiseks kas kvootide ostukulud kuuluvad tagantjärgi korrigeerimisele,“ lisas ta.