Eesti Energia soojusenergia müük oli
veebruaris kokku 232 GWh, mis võrreldes 2007. a veebruarikuuga vähenes 92 GWh
ehk 28% võrra seoses tänavuse 11 kraadi võrra soojema ilmaga.
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas 2008. a veebruaris 699 gigavatt-tundi (GWh), mis on 39 GWh ehk ligikaudu 5,3% vähem kui varasemal aastal. Müügi langemine oli tingitud eelmise aastaga võrreldes 11 kraadi võrra soojemast ilmast veebruaris. Temperatuuri negatiivset mõju müügile vähendas üks lisapäev (29. veebruar) ning majanduskasvust tulenev elektritarbimise kasv, teatas ettevõte.
Avatud turul ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis võrreldes 2007. a veebruarikuu müügiga praktiliselt ei muutunud ning moodustas 76 GWh. Müük suletud turul moodustas 546 GWh ja vähenes 5,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, sh müük koduklientidele langes 8,8% ja äriklientidele 3,8% võrra.
Müük teistele võrguettevõtjatele vähenes 2007. a veebruariga võrreldes 9,3% võrra.
Eesti Energia jooksva 12 kuu keskmiseks elektrienergia müügi hinnaks kodumaisel turul oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil Nord Pool oli 473 kr/MWh. Perioodi võrdlemisi madal keskmine elektrienergia hind Nord Pooli energiabörsil oli tingitud soojast ilmast, suurtest veevarudest hüdroelektrijaamade reservuaarides, suurest tuuleenergia mahust ning pea nulli lähedale langenud heitmekvoodi hinnast. Aastatagune keskmine elektrienergia hind Nord Poolil oli 720 kr/MWh.
Seotud lood
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
tutvustas täna 5protsendilist elektrienergia hinnatõusu ning märkis,
et tulevikus oleks hinnamuutus sujuv, siis plaanib ettevõte hinda
korrigeerida edaspidi kord aastas.
Eelmisel nädalal kaitses keskkonnaminister
Jaanus Tamkivi Euroopa Liidu keskkonnanõukogus ära Eesti seisukohad kliima ja
taastuvenergia õiguspaketis, mis tema sõnul tähendaks Eestile seda, et Eesti
Energia saaks tulevikus osa kvoote tasuta.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa Liidus
jõutud ühtse arusaamani, et liidu väikeriikide energiaküsimused tuleb ühiselt
lahendada.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
ütles, et kasvuhoonegaaside Eesti jaotuskava kohaselt jääb Eesti sisetarbimise
katteks puudu 1-1,5 miljonit tonni heitmekvoote aastas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.