Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Urmas
Arumäe sõnul ei ole riigijuhtidel õigust süüdistada kohalikke omavalitsusüksusi
Eestis välja kujunenud eelarvekriisis, ka ei pea paika vihjed kohalike
omavalitsuste poolt hiljuti vallandunud lauslaenamistele.
„Kohalike omavalitsusüksuste ca 1,8 miljardiline laenukohustus ei ole tekkinud käesoleva aasta esimeses kvartalis,“ ütles Viimsi vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Urmas Arumäe. „Tegemist on kogu taasiseseisvumise ajal võetud pikaajaliste kohustustega, mis pidi olema teada ka riigieelarve koostajatele," ütles ta.
Kohalikud omavalitsusüksused esitavad juba mõnda aega rahandusministeeriumile konsolideeritud aruandeid. Seetõttu on kummaline, et avalikkuse ees üritatakse eelarvekriisi vabandada omavalitsusüksuste ”ootamatu” laenuvõtmisega.
Urmas Arumäe sõnul ei prognoosinud targalt juhitud vallad ja linnad oma tulubaasi tõusu rohkem kui ca 5%. „Oli ju ilmne, et laekumine suureneb aasta esimestel kuudel, kuid väheneb hiljem majanduse üldise madalseisu tulemusel eesootavate koondamiste jms. tõttu,“ sõnas Urmas Arumäe. „Kogu majandusaasta lõikes ei ole aasta alguse üksikisiku tulumaksu ülelaekumine mitte mingi näitaja. Seda ei tohiks riigijuhid küll omavalitsusüksustele laenumoratooriumi kavandamisel aluseks võtta, mistõttu on alusetu omavalitsusüksuste laenamist sobimatuks kuulutada. Selline näpuga näitamine seab omavalitsusüksused rahva silmis ebaõiglaselt halba valgusesse.“
Selgituseks tuletas Urmas Arumäe meelde, et omavalitsusüksustel on seadusest tulenevad kohustused, näiteks vastutus tagada piisaval arvul lasteaiakohti ja koos riigiga ka põhikooli kohti. Koole ei saa ehitada kümme aastat omavahenditega või oodata poliitiliselt motiveeritud rahasüste. Normaalne praktika on võtta laenu, ehitada ühiskondlikult vajalikud hooned valmis ning tagastada laenud tulude arvelt pikema ajaperioodi jooksul.
Seotud lood
Endise rahandusministri Aivar
Sõerdi esialgsel hinnangul tuleb selleks, et riigi tulud ja kulud
tänavu aasta arvestuses tasakaalu saada, koostada negatiivne lisaeelarve mahus
5-6 miljardit krooni.
Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.