Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Urmas
Arumäe sõnul ei ole riigijuhtidel õigust süüdistada kohalikke omavalitsusüksusi
Eestis välja kujunenud eelarvekriisis, ka ei pea paika vihjed kohalike
omavalitsuste poolt hiljuti vallandunud lauslaenamistele.
„Kohalike omavalitsusüksuste ca 1,8 miljardiline laenukohustus ei ole tekkinud käesoleva aasta esimeses kvartalis,“ ütles Viimsi vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Urmas Arumäe. „Tegemist on kogu taasiseseisvumise ajal võetud pikaajaliste kohustustega, mis pidi olema teada ka riigieelarve koostajatele," ütles ta.
Kohalikud omavalitsusüksused esitavad juba mõnda aega rahandusministeeriumile konsolideeritud aruandeid. Seetõttu on kummaline, et avalikkuse ees üritatakse eelarvekriisi vabandada omavalitsusüksuste ”ootamatu” laenuvõtmisega.
Urmas Arumäe sõnul ei prognoosinud targalt juhitud vallad ja linnad oma tulubaasi tõusu rohkem kui ca 5%. „Oli ju ilmne, et laekumine suureneb aasta esimestel kuudel, kuid väheneb hiljem majanduse üldise madalseisu tulemusel eesootavate koondamiste jms. tõttu,“ sõnas Urmas Arumäe. „Kogu majandusaasta lõikes ei ole aasta alguse üksikisiku tulumaksu ülelaekumine mitte mingi näitaja. Seda ei tohiks riigijuhid küll omavalitsusüksustele laenumoratooriumi kavandamisel aluseks võtta, mistõttu on alusetu omavalitsusüksuste laenamist sobimatuks kuulutada. Selline näpuga näitamine seab omavalitsusüksused rahva silmis ebaõiglaselt halba valgusesse.“
Selgituseks tuletas Urmas Arumäe meelde, et omavalitsusüksustel on seadusest tulenevad kohustused, näiteks vastutus tagada piisaval arvul lasteaiakohti ja koos riigiga ka põhikooli kohti. Koole ei saa ehitada kümme aastat omavahenditega või oodata poliitiliselt motiveeritud rahasüste. Normaalne praktika on võtta laenu, ehitada ühiskondlikult vajalikud hooned valmis ning tagastada laenud tulude arvelt pikema ajaperioodi jooksul.
Seotud lood
Endise rahandusministri Aivar
Sõerdi esialgsel hinnangul tuleb selleks, et riigi tulud ja kulud
tänavu aasta arvestuses tasakaalu saada, koostada negatiivne lisaeelarve mahus
5-6 miljardit krooni.
Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.