Ehkki ehituskvaliteet on viimasel ajal
nukker, läheb kaubaks siiski vaid lõpliku viimistlusega korter, kuna pärast
eluasemelaenu võtmist ei jagu remondiks raha.
Ehitushinnad on langenud ning ehitusmehi on kergem leida, ent siiski eelistatakse valmis kortereid.
Mart Metsasoo on oma remonti vajavat korterit müünud juba neli kuud ning kaks korda hinda langetanud. Siiski pole tema sõnutsi praegu suurt müügilootust. Omanikuna kaalub ta tõsiselt korter müügist maha võtta ja lasta renoveerida. "Olen kuulnud, et ehitustöölisi leiab viimasel ajal kergesti," märgib ta.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman möönab, et praegu on nõutumaks kaubaks renoveeritud korterid, ehkki ostjad ei kõhkle ka ise remonti organiseerimast, kui hinnatase on soodus.
Üldiselt n-ö ostetakse praegusel ajal puhtalt hinnataset, inimesed teavad, et hinnad on langenud ning pakkumistest valitakse välja parimad, siis kaubeldakse. "Oluline on märkida, et ka ehituse ja remondihinnad on langenud ning seetõttu ka hinnavahe veidi kahanenud," ütleb ta.
BREC Kinnisvara maakler Ene Saar märgib, et sarnaste pakkumiste korral eelistab klient remonditud köögi ja sanitaarruumidega eluaset. "Hoolimata ehitusturu jahtumisest ja vaba tööjõu hulga suurenemisest, ei ole märgata klientide huvi tõusu remontimata korterite vastu," ütleb ta.
Ka Uus Maa Kinnisvara analüütik Annika Jakobson nõustub, et remonti vajavat korterit on keerulisem müüa.
Kõige kiiremini leiavad ostja ilusad ja väga heas seisukorras, maitsekalt sisustatud korterid.
Kohati on märgata ka seda, et remonti vajavate korterite hinnad on rohkem langenud kui renoveeritud või heas seisukorras korterite hinnad.
"Siiani ei viitsi suurem osa inimesi hakata kapitaalremondi ning kodu viimistlemisega tegelema täiesti nullist," ütleb Jakobson.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Enim huvi tuntakse aasta läbi
elamiseks kõlblike suvilate vastu, kuna neid annab kergema vaevaga remontida
ning kiireks sissekolimiseks ette valmistada, kirjutas Äripäeva erilehes
Kinnisvara Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Raiko Heldja.
Tallinna uusarendustes on umbes 40-44%
vabu kortereid, mis tähendab, et Tallinnas on pakkumises umbes 2300 uut
korterit, millele lisanduvad järelturu pakkumises olevad spekulatiivsetel
eesmärkidel ostetud uued korterid, kirjutas Äripäeva erilehes Kinnisvara Uus Maa
kinnisvaraanalüütik Annika Jakobson.
Hinnad Pärnu kinnisvaraturul on kevade
ootuses sulanud enam kui 40%. See on kaasa toonud ostjate suurenenud huvi uute
korterite ja eramute vastu, kirjutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar
Saksing Äripäeva erilehes Kinnisvara.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.