Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni juht Toivo Kuldkepp ei usu, et Soome otsus avada riigisisene
veoturg võiks massiliselt siinseid ettevõtteid põhjanaabrite juurde tegutsema
viia.
„Meie vedajad pole Soome pürginud. Annaks jumal, et me siin hakkama saame,“ ütles Kuldkepp. Tema sõnul ei ole Eestis nii suuri veoettevõtteid nagu Soomes, et meie tegijad muudatustest suuremat kasu võiksid lõigata.
Ometi on Kuldkepp muudatuste suhtes positiivselt meelestatud, öeldes, et pooldab võimalikult liberaalset majandust. „Oleme alati võimalikult liberaalset majandust toetanud ja meie hinnangul on tegu positiivse liikumisega. Meie hinnangul võiksid turud vastastikku avatud olla.“
Kuldkepi sõnul on Eestis kokku umbes 800 välisvedudega tegelevat ettevõtet. Muudatused võiksid neist mõjutada umbes 150 ettevõtet, kuna just niipalju on mehe hinnangul Soome vahet liikujaid.
„Soome otsus loob peamiselt hea enesetunde. Kui mõne ettevõtte jalad kord piisavalt kannavad, võivad nad võimalust kasutada. Majanduskeskkonna mõttes on tegemist kindlasti hea otsusega, aga suurt mõju sel meile praegu ei ole,“ selgitas Kuldkepp.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles eile Luxembourgis Euroopa Liidu ministrite transpordi-,
telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogus sõna võttes, et
autoveo-ettevõtjatele peab olema tagatud aus konkurents kogu Euroopa Liidus.
Soome-siseseid kaubavedusid võivad alates
1. maist pakkuda ka Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest pärit veoautod, sh
Eesti vedajad.
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit
Vene arvab, et Soome veoturu avanemisega võivad Soome vedajad hakata Eestisse
tütarettevõtteid registreerima.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.