Poodnikud hinnatõusus võidumehed

Vaadates konjunktuuriinstituudi (EKI) viimase hinnauuringu andmeid juuresolevalt graafikultki, võib öelda, et piima, või, kanaliha ja porgandite puhul on hinnatõus poodides olnud tootjate hinnatõusust suurem. Et tabelis kajastuvad vaid need kaubad, mida EKI ajavahemikul märts 2007 kuni märts 2008 uuris, võib spekuleerida, et taolisi erinevusi on ka teiste toiduainete puhul.

Sellegipoolest lükkavad müüjad EKI andmed ümber."Säästumarketis maksis 2007. aasta märtsis 2,5protsendise rasvasisaldusega odavaim kilepiim 5.90, märtsis 2008 on hinnaks 9.20. Hinnatõus 55,9 protsenti," kummutab Rimi turundusjuht Evelin Mägioja EKI andmeid, lisades, et Rimi või Säästumarketi toodete hinnad ei ole kindlasti tõusnud protsentuaalselt rohkem kui keti tarnijatel.

Nii jäi Mägioja seisukohale, et juurdehindlused arvutatakse samadel alustel, mis aasta tagasi.

EKI andmete järgi on aga näiteks kilepiima tootmishinna tõus olnud 50 protsenti, samas kui säästukauplustes, mille sekka kuulub ka Maxima, keskmiselt 75 protsenti. Või näiteks on kartuli tootmishind langenud üle 32 protsendi, poodides aga 7-8 protsenti vähem.

Et mitte olla ebaõiglane, tuleks ka märkida vastupidist. Näiteks on munade puhul tootmishind tõusnud rohkem, kui on nende lõpphinna tõus olnud tavapoodides. Sarnane tendents iseloomustab ka taluvõi hinda tavapoodides, kuid mitte säästukettides.

Maxima kõneisiku Erkki Erilaiu sõnul pidid säästuketid tõepoolest hindu rohkem tõstma kui tavapoed. Selle põhjuseks on tema sõnul odavpoodide madalam hinnatase. Tavaketid samas ulatuses hindu tõsta aga ei saanud, sest nende hind oleks sel juhul liiga kõrgeks läinud.

Kallimad poed olid sunnitud lihtsalt mõningatel peamistel kaupadel oma juurdehindlusprotseni vähendama, samas on baastoiduainete ostukorv neil endiselt viiendiku võrra kallim.

Piima hind olevat aga Maximas tõusnud aastaga samuti 55,9 protsenti nagu Säästumarketiski. "Ostjad ei lähe enam kauplusesse ostma, kui hind on liiga kõrge. Hindu on hakatud väga teraselt uurima," lisas Erilaid.

Kõige suurem hinnatõus on aga tabanud hoopis jahutatud ahvenat ning nisujahu.

"Suured jahutatud ahvena hinnakõikumised on suuresti tingitud kättesaadavusest, sest ahvenat ei ole kaugeltki igas poes müügil. Teravilja hinna tõusu taga on suur nõudlus maailmaturul ja kuna eelmisel aastal oli maailmas teraviljasaak varasemast väiksem ja poliitika liberaliseerimisega viljavarud rekordiliselt väikseks jäänud, siis pakkumine ei katnud enam nõudlust ning hinnad tõusidki ja jäid kõrgele tasemele püsima," seletas EKI sektorijuhataja Pille Liivaauk.

Uurides, mis võib olla nisujahu üle 100protsendilise hinnatõusu taga säästukauplustes, arvas naine, et viimased ei saa ehk enam nii häid tehinguid kui varem.

Spetsialist andis samas aga lootust, et kuna maailmaturul on piimatoodete hinnad uuesti alla tulnud, on põhjust oodata ka Eesti kauplustes vähemalt osa piimatoodete odavnemist.

"Lähikuudel on oodata liha ja lihatoodete hinna tõusu, mis osaliselt on seotud sigade kokkuostuhinna tõusuga, osaliselt lihtsalt sesoonse hinnatõusuga enne grillihooaega," lisas Liivaauk siiski.

Tegelikult on kolm momenti, mida silmas pidada. Esimene on, et konjunktuuriinstituudi avaldusi ei tohiks puhta kullana võtta. Piimanduse spetsialistidel on jäänud mulje, et nad mõnikord ei tea, mida nad teevad.

Teine tõsiasi on, et kauplused on äriettevõtted, mis tegutsevad konkurentsitingimustes ja panevad nii suure hinna, kui on võimalik panna.

Kolmas variant on nn lihtne matemaatika. Kui sul on mingi toode, mis maksab 10 krooni, siis pood paneb sellele näiteks 10 protsenti otsa ja müüki 11 krooniga. Kui hind tõuseb 15 kroonini, müüb pood 16,5 krooniga.

Sama asi on käibemaksugagi - mida kallimaks toode läheb, seda suurema osa riik sellest ära võtab.