• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,18%38 967,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,18%38 967,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 15.04.08, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arengufond sõelub välja kuldmune 70 ettevõtte seast

Eesti Arengufondi on jõudnud üle 70 peamiselt tehnoloogiaettevõtete investeerimisprojekti, millest esimesed leiavad hiljemalt jaanipäevaks toetust.
Aasta jooksul toetatakse kaheksat ettevõtmist.
Fondi nõukogu aseesimees Erik Terk ütles, et investeerimiskontaktide arv on eeldatust parem, kuid neist kõik ei ole tõsiseltvõetavad. "Küsimus ongi pigem selles, kui palju leidub kuldmune, mis võiksid olla tõeliselt kõrgtehnoloogilised firmad," ütles ta.
Ka Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ütles, et äride investeerimisküpsus on väga erinev ja peaaegu kõigiga tuleb enne võimalikku investeeringut palju tööd teha.
Fond on Pärna sõnul kavandanud selleks aastaks kuus kuni kaheksa investeeringut. "Maailmapraktika näitab, et sajast riskikapitalifirmale esitatud äriprojektist investeeritakse kolme-nelja. Seega sõel on tihe ja ka sellise tiheduse juures saavad tõeliseks täheks vaid vähesed," lisas ta.
Täpsematest summadest ei soovinud fondi liikmed veel rääkida. Seaduse järgi saab investeerida ühte ettevõttesse kuni 4 miljonit eurot. Peale selle tuleb leida kaasinvestorid, kes paigutavad ettevõttesse raha samas suurusjärgus.
"Kuid esimesed pääsukesed ei ulatu kindlasti selliste summadeni. Investeerime järk-järgult: lepime ettevõtetega kokku eesmärkides ning alles siis, kui need on saavutatud, teeme järgmise osainvesteeringu," selgitas Pärna.
Tergi sõnul on kõige olulisem ettevõtte kasvupotentsiaal. "Mingil ajal peaks vallanduma väga kiire kasv. Ettevõte ei tohiks olla sellele liiga kaugel ega liiga lähedal."
Pärna sõnul ei tehta otsuseid sektoripõhiselt, vaid lähtutakse eraldi igast ettevõttest. "Selleks, et hakkaksime ühes paadis sõitma, peab ettevõttel olema hea tiim, innovatiivne konkurentsieelis ja realistlik pilk väljapoole Eestit," ütles ta.
Fond kavatseb esimesed investeerimisotsused langetada hiljemalt jaanipäevaks.
Autor: 1706-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 29.04.08, 14:26
Arengufond otsib Eesti töötleva tööstuse kasvuvõimalusi
Arengufond lükkab tänasega käima seireprojekti „Eesti tööstuse restruktureerimise teed“, mis kestab 2008. aasta oktoobrini. Projekti eesmärgiks on määratleda Eesti töötleva tööstuse konkreetsed kasvuvõimalused globaliseeruvas maailmas järgneva 10 aasta jooksul ning nende võimaluste kasutamiseks vajalikud sammud järgneva 3-5 aasta jooksul.
Uudised
  • 23.04.08, 11:59
Jehe ja Jagomägi annavad nõu arengufondi miljonite jagamisel
Arengufondi nõukogu andis heakskiidu investeerimisprojekte hindava seitsmeliikmelise ekspertkomitee koosseisule ning kinnitas Arengufondi nõukogu koosolekul selle juhiks Ardo Reinsalu.
Uudised
  • 11.04.08, 16:10
Eesti Arengufond jõuab investeeringuteni
Eelmisel aastal startinud Eesti Arengufond jõuab sel kevadel esimeste reaalsete investeeringuteni, soetades osalused kolmes äriprojektis, millest kaks on uhiuued ning üks "uuele tasemele viidav vana".
Uudised
  • 25.04.08, 17:33
Marvet tahaks ebaõnnestunud projektidele lunastusfondi
Arengufondi kohvihommikul toimunud arutelu käigus pakuti tehnokratt Peeter Marveti eestvedamisel välja nn Indulgentside Fondi asutamist, mis annaks „lunastuse“ heade kavatsustega alustatud, kuid ebaõnnestunud innovatsiooniprojektide vedajatele.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele