Kui Tallinna linnavalitsus on kasiinosaare
tarbeks tehtud ettevalmistusi kasin kommenteerima, väites, just nagu midagi
tehtud polegi, siis tehissaarele kasiinode koondamise idee autor Märt Sults on
nii mõnegi ettevalmistuse teinud.
„Rahavoogu ei ole võimalik kinni keerata, seda tuleb suunata sellistesse raamidesse, mida on võimalik kontrollida,“ rääkis Sults kasiinodest üldse, olles veendunud, et kasiinosaar ongi Eesti Nokia. „Tirib Eesti majanduse välja,“ leiab ta.
Paljassaare lahte tehissaare rajamise ja sellele kasiinode koondamise võimaluste uurimise komisjoni esinaine Eha Võrk ütles, et praegu puudub Eestis vette ehitamist reguleeriv seadus, sama kinnitab ka komisjoni liige Märt Sults. Tema sõnul ei takista seaduse puudumine praegu tehissaare rajamise ettevalmistuste tegemist. Samuti tunnistas ta ise, et komisjonist ei usu keegi tehissaare idee tõeks saamist.
Võrgu sõnul on komisjon koos käinud ühe korra ja tema teada on majandusministeerium seadusemuudatust ette võtmas. Samas jäi Võrgu sõnadest mulje, et enne seaduse jõustumist saare rajamiseks ettevalmistusi tegema ei hakata.
Märt Sults on enda sõnul saanud keskkonnaministri Jaanus Tamkivi suulise heakskiidu ja praegu on käimas keskkonnauuringud, samuti toimuvad geoloogilised uuringud.
Tehissaare rajamine võiks maksimaalselt minna maksma üks miljard krooni. Ehitamiseks on meres ruumi 7 hektari jagu, vesi seal vaid 0,5-1,5 meetrit sügav, millest idee õigupoolest tuligi.
Sults on teinud kaubamärgi kinnitamiseks taotluse patendiametile, kus see parasjagu arutlusel on. Samuti on ta lasknud valmistada tulevast kaubamärki kujutava pitsersõrmuse, mis ehib juba praegu tema kätt. „Pitsersõrmus on kasiinomeeste õrritamiseks. Ka selleks, et näidata, et asi on tõsiselt käsile võetud.“
Lisaks kaubamärgi taotlemisele ja pitsersõrmusele on Märt Sultsil kapist võtta ka tulevasel kasiinosaarel käibele võetav rahaühik, mis kannab praegu nime „üks sults“. Raha kohta räägib selle ainuomanik, et kujunduslikult jääb see eskiisiga samaks, kuid kas rahaühiku nimeks saab ka sults, ei saa ta praegu kindlalt väita. Saare raha tuleb Sultsi sõnul puhtast kullast, kraadiga 999 ning üks sults võrdub umbkaudu 4000 krooniga. Hind peaks saarest eemal hoidma väikese palgaga või suurte perede pead, kes raha kasiinosse viimise asemel pere peale kulutavad.
Sults on kindel, et pank, mille nime ta avalikustada ei taha, on kindlasti pärast keskkonnaanalüüsi ja geoloogilist analüüsi ning äriplaani esitamist nõus laenu andma.
Kui vesiehituste seadus järgmise aasta esimeses kvartalis vastu võetakse, kulub Sultsi sõnul tehissaare ehitamiseks aega umbes aasta. Lihtne järeldus ütleb, et kui järgmise aasta esimeses pooles tõesti võetakse vastu vesiehituste seadus, võiks keskeltläbi kahe aasta pärast külastada mängupõrguid keset vett Paljassaare lahes.
Seotud lood
Tallinna linnavalitsus kavatseb moodustada
alatise komisjoni Paljassaare lahte tehissaare rajamise ja sellele kasiinode
koondamise võimaluste uurimiseks ning määras komisjoni aseesimehe kohale
tehissaare idee autori Märt Sultsi, kirjutatakse Tallinna kodulehel.
Kasiinosaare juriidiline pool on valmis ja
sihtasutus Kasiinosaar sai asutatud 26. juunil sellel aastal, rääkis täna
aripaev.ee-le Tallinna linnavolinik ja koolidirektor Märt Sults.
Nii kasiinovastased kui ka kasiinoärimehed
on ühte meelt: mängupõrgute kolimine Tallinna saarele ei ole praegusel Vene
kasiinoreformist mõjutatud Eesti hasartmänguturul kuigi oluline küsimus,
kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Koolijuhi ja Talinna volikogu liikme Märt
Sultsi sihtasutus tahab Paljassaare kasiinosaare jaoks võtta Saksamaalt 300
miljonit krooni laenu ning mees soovis, et linnavalitsus toetaks laenu
võtmist.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.