Tootmisveest tuleb raud ja karedus välja saada

Nii jookide tootja Largo kui ka maiusetootja Marmiton juht Asso Lankots kinnitab, et mõlemal tootmisel on omad puurkaevud ning ühisveevärgist vett ei võeta. Kuigi Largo tootmine asub Lõuna-Eestis Võhmas ja Marmiton Tallinnas, tuleb mõlemas tööstuses tootmiseks vajalikust põhjaveest enne selle torustikesse saatmist raud välja saada.

"Selleks on mõlemal tööstusel rajatud omad veetöötlussõlmed, spetsiaalsete filtritega tuleb veest eemaldada ka mikromehaanilised osad," märgib Lankots. Largos puhastatakse vett ka ultraviolettkiirtega, et vabaneda mikrobioloogilistest osakestest.

Lankotsi sõnul läks Marmitoni veetöötlussõlm maksma umbes 300 000 krooni.

Eesti alkoholitootmise lipulaev Liviko kasutab Tallinna Vee teenust. Sellele vaatamata on ettevõttel ehitatud oma veetöötlusjaam. Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi viitab ärisaladusele ega soovi ettevõtte veetöötlust kirjeldada.

"Veetöötlus on kogu meie tootmise üks olulisemaid tsükleid ning me ei taha sellest palju rääkida," märgib Kalvi.

Küsimuse otsi salapärasel kombel õhku jättes mainib Janek Kalvi, et ühisveevärgist saadava vee töötleb Liviko ümber "millekski hoopis muuks".

Kalvi sõnul kulutab Liviko veetöötlussüsteemidele aastas miljoneid kroone.

ASi Wõro Kommerts juhataja Kaido Kaare sõnul kasutab ettevõte oma veesüsteemide katlakivi ja rooste eest kaitsmiseks roostevabast terasest või plastist torustikke, samuti läbib vesi enne tootmisse jõudmist puhastussüsteemi.

Wõro Kommertsi Ahja vorstivabrikus pumbatakse vesi puurkaevust kulumõõtja kaudu aktiivsöe täidisega survefiltrisse. Kui vesi läbib aktiivsöe, toimub vees lahustunud raua ja gaaside absorbeerumine söepooridesse.

Seejärel suunatakse vesi pehmendussüsteemi, mis koosneb naatrium-kationiittäidisega survefiltrist. Pärast pehmendamist vesi desinfitseeritakse - juhitakse läbi ultraviolett-sterilisaatori ning alles seejärel jõuab vesi tootmisse.

Fazeri tehasesse saabuv vesi läbib veepehmendusseade ning filtritesüsteemi, mis aitavad kaitsta seadmeid ja süsteeme korrosiooni eest, kirjeldab ASi Fazeri Eesti ja Fazer Pagarid juht Kristjan Kongo.

Kaitset tõhustavad roostevabad ja happekindlad torud ning mahutid, samuti aktiivselt korrosiooni ja katlakivi teket tõrjuvad süsteemid. Näiteks ahjus leivatoodetele vett pihustavad torud puhutakse iga kasutuskorra järel kuivaks.

"Kontrollimaks, et meile jõudva vee kvaliteediga on kõik korras, teeme keemilisi ning mikrobioloogiliste näitajate analüüse," räägib Kongo.

Vee magnetkäitlusseadmed muudavad vees olevate lubjakristallide struktuuri nii, et need kristallid ei sadestu välja katlakivina, vaid liiguvad veevooluga kaasa.

Enne seadmete paigaldamist tekkida jõudnud katlakivi mureneb toruseintelt ning aja jooksul muutuvad toruseinad siledaks ja sinna tekib korrosioonivastane kaitsekiht. Magnetkäitlusel ei muutu vee kvaliteet, kuna karedust põhjustavad kaltsiumi- ja magneesiumiioonid jäävad vette.

Vee pehmendamisel eraldatakse pehmendusvaiguga veest kaltsiumi- ja magneesiumiioonid ning ioonivahetuse käigus lisanduvad vette naatriumiioonid. Vesi, mille keemiline koostis on muudetud, pole enam hea joogi- ja tarbevesi. Küll aga tuleks pehmendatud vett kasutada näiteks aurukateldes.

Tööstusettevõtetel võib vee pehmendamine olla vajalik sõltuvalt tööstuses aset leidvatest tehnoloogilistest protsessidest. Traditsiooniline ehk keemiline pehmendamine leiab aset ioonvahetuse põhimõttel, kus vesi vabastatakse katlakivi põhjustavatest kaltsiumi- ja magneesiumisooladest ning filtrimaterjali - kationiiti - on perioodiliselt vaja uuendada keedusoolalahusega. Vee pehmendamise käigus antakse vette naatriumiioone, mis on hästi lahustuvad ega põhjusta tavatingimustel olulisel määral sadet.

Veetarbijatel võib esineda probleeme vee ebameeldiva värvuse, lõhna ja maitsega. Tihtipeale lahenevad need mured rauaeraldussüsteemi paigaldamisega. Kuid mõningatel juhtudel, eriti madalate salvkaevude puhul, võib osutuda otstarbekaks uue veeallika leidmine, kuna vee puhastamine osutub liiga kulukaks.

Üldiselt on nii, et ettevõtted peavad vee endale ise sobilikuks töötlema, kui see tootmise nõudmistele ei vasta.

Probleeme võib tekitada liigne kaltsiumi ja magneesiumiioonide sisaldus vees, mis põhjustab vee karedust ja katlakivi torustike seintele ning veega kokkupuutuvatele seadmetele. Samas on võimalik vett pehmendada enne tootmisse suunamist.

Kui ühisveevärgi vee kvaliteet tootmiseks ei sobi, tuleb firmal ise see sobilikuks töödelda.