Varblane: semukapitalism läheb meile kalliks maksma

"Eesti majanduses on ümberstruktureerimise aeg. Tööjõud on kallinenud ja senise ärimudeliga enam läbi ei löö. Rõivatööstusest, tekstiilitööstusest, saekaatritest ja nahatööstusest peavad paljud töötajad lahkuma, nende oskusi pole enam vaja,“ lausus Varblane avalikul loengul "Majanduse hetkeseis ja tuleviku väljavaated".

„Õmblejaid pole ju võimalik ilma ümberõppeta finantsteenindusse tööle panna, tuleks leida midagi lihtsamat. Need inimesed, kelle tööd varsti enam vaja pole, võiks juba enne koondamist ümber koolitada uue ameti tarbeks,“ märkis Varblane.

„Aastal 2007 maksis üks tund tööd keskmiselt 6 eurot, Taanis olid 2004. aastal tööjõukulud aga 24 eurot, mis tähendab, et nad teevad asju, mida nad saavad kallimalt müüa. Meie kaup hakkab järjest rohkem sisaldama tööjõukulusid, kogu raha, mis firma teenib, tuleb palgaks ära maksta. Kuid siis tuleb mingil hetkel inimesi vähemaks võtta, et edasi elada saaks,“ lausus Varblane, vihjates liiga kiirele palgakasvule.

Tohutu hinnatõusuga kaasneb tema sõnul ka see, et Eestis ööbivate väliskülastajate arv on hakanud vähenema. „Tallinna lennujaam on Riia lennujaamaga võrreldes muutunud naljanumbriks. Riias on 70 lennuliini, Tallinnas 21 selle aasta lõpuks. Oleme surunud ennast laevandusega piiratud segmendini, soomlased on läinud näiteks Bulgaariasse kuldsetele liivadele, sest seal on odavam. Hispaaniast ja USAst ei saa ju siia lennukiga,“ tõi Varblane välja kitsaskohti.

Ka ei mõista Varblane üleüldist meelehärmi kinnisvarategijate poolt. "Kui praegu räägitakse, et kinnisvarafirmadel on raske aeg, siis 2006. aastal teenisid nad 7 miljardit ning 2007. aastal teenisid nad ma pakun et 15 miljardit. Nüüd ongi see koht, kus tuleb osa tagasi anda," kommenteeris ta kinnisvaraturu hetkeseisu.

„Semukapitalism läheb meile kalliks maksma. Inimesed ei tohiks igasugust pahna osta. Kui vaatame näiteks, millised on hinnad Tallinna lennujaama puhvetis, siis isegi Londoni kesklinnas saab odavamalt ning seal on pealegi olemas kvaliteet. Kõik on kartellkokkulepete ning konkurentsipuudumise taga,“ lausus Varblane.

„Oluline on orienteeruda välisturgudele ning varasemast enam tuleb ligi tõmmata välisinvestoreid. Samuti on kogu teadusmahuka majanduse aluseks haridussüsteem, oluline on see, kas suudetakse säilitada ja arendada loomingulisust ning ettevõtlikkust,“ märkis Varblane. Tema sõnul võiks eelistada investeeringuid, mis ühendavad kõrgtehnoloogiaid teenuste ja küpsete tööstusharudega.

Samuti soovitas Varblane asendada kallinenud tööjõud kapitaliga, muuta toodangut ja teenust,vähendada kulusid, suurendada tulusid ning muuta oma kohta väärtusteahelas. „Tootlikkuse kasv nõuab üha enam investeeringuid põhivarasse. Madala tootlikkusega harud on sattunud kasvavate kulude ja taanduva kasumit tõttu nõiaringi. Tootjad peavad oma tootmise üle vaatama, investeerima masinatesse ja hoidma kokku. Rohkem toob sisse see, kui ettevõte asub toote arendamise poolega tegelema,“ märkis ta

Peamine oht Eesti majanduse jätkusuutlikkusele ja ühtlasi ka võimalus Eesti majanduse edasise konkurentsivõime suurendamiseks tuleneb Varblase sõnul seestpoolt ehk majandusest endast, mitte väliskeskkonnast. "Olulist rolli mängib tulevikus kõigi majandusobjektide muutumisvõimelisus, mis tugineb kõigi poolte hoiakutele, teadmistele ja oskustele, väga oluline on ka koostöö erinevate majanduses tegutsevate partnerite vahel."