• OMX Baltic−0,46%293,64
  • OMX Riga−0,47%890,27
  • OMX Tallinn−0,67%1 865,21
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 100−1,21%8 495,99
  • Nikkei 2250,07%36 819,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • OMX Baltic−0,46%293,64
  • OMX Riga−0,47%890,27
  • OMX Tallinn−0,67%1 865,21
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 100−1,21%8 495,99
  • Nikkei 2250,07%36 819,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • 24.04.08, 12:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas tuleb maailmalõpp: keskkonnareostus

Inimene ja keskkonnareostus on nagu sukk ja saabas, need käivad ikka koos. Ei maksa arvata, et tegemist on tänapäeva probleemiga.
Kui teie käsutuses oleks ajamasin ning te satuksite keskaegse Tallinna vanalinna tänavaile, siis oleks avanev vaatepilt ilmselt üsna šokeeriv – mingit prügivedu ei eksisteeri ning hobused, lambad ja teised loomad õiendavad oma loomulikud vajadused otse linnatänavaile ning mõistagi ei vaevu loomade omanikud nende järel koristama. Hingemattev hais paneb mõtlema, et tänapäevase transpordisüsteemiga kaasas käivad vingugaasid on selle kõrval meeldiv pisiasi.
Sellele vaatamata on olukord nüüdseks siiski mõnevõrra keerulisem ning seda mitmel põhjusel. Esiteks elab maailmas oluliselt rohkem inimesi ning need inimesed on ka keskmiselt jõukamad ehk saavad elu jooksul enam tarbida. Teiseks on muutunud reostuse iseloom. Orgaanilised jäätmed tekitavad küll ebameeldivaid probleeme, kuid pikas perspektiivis saab loodus nendega väga edukalt hakkama.
Hoopis teine lugu on plasti, kummi, raskmetallide, nafta ja kõikvõimalike kemikaalidega. Osad neist ei lagune looduses ka sadade aastate jooksul. Plastreostus on tekitanud hiiglaslikke ookeanidel hulpivaid prügisaari. Meres hulpiv plast korjab enda külge mürgiseid kemikaale, mis mööda toiduahelat lõpuks inimese toidulauale jõuavad.
Tööstuslik saaste on paljudes maailma linnades niivõrd teravaks probleemiks, et inimestel oleks kasulik ringi käia gaasimaskides. Osades piirkondades on reostustase sedavõrd kõrge, et keskmisest oluliselt suurem osa lapsi sünnib väärarengutega.
Suur osa Valgevene ja Ukraina territooriumist on Tšernobõli katastroofi põhjustatud radioaktiivse reostuse tõttu sisuliselt elamiseks kõlbmatud. Kantserogeensete ehk vähki tekitavate kemikaalide arv suureneb iga aastaga, olles praeguseks jõudnud üle 200 nimetuseni.
Kemikaalid võivad mõjutada inimese hormoone, samuti on mitmetel kemikaalidel inimese viljakusele negatiivne mõju. Seega võib inimkond lõpuks kaudselt iseenda tekitatud rämpsu sisse ära uppuda.
See seisukoht on ilmselt mõnevõrra äärmuslik ning vaadates ajalukku, on põhjust uskuda, et inimene saab uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil vanad probleemid seljatatud. Kindlasti ei saa aga keskkonnareostusse suhtuda kergelt. Tegemist on tõsise probleemiga, millest otseselt sõltub kõigi inimeste heaolu. Ei aita ka see, kui eemaldad end tsivilisatsioonist ja lähed metsa elama – atmosfäär on meil kõigil ju ühine.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: tuumasõda

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele