• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,59%6 008,31
  • DOW 300,84%44 095,52
  • Nasdaq 0,19%19 305,98
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,59%6 008,31
  • DOW 300,84%44 095,52
  • Nasdaq 0,19%19 305,98
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • 02.05.08, 09:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tänasest alanevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Turvalisuse suurendamiseks vähendatakse Eesti Pangaliidu eestvedamisel tänasest alates internetipangas paroolikaardiga tehtavate tehingute päevalimiiti 5000 kroonini.
Muudatus puudutab Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. Hansapanga, SEB ja Sampo Panga telefonipanga klientidele, kes kasutavad autentimisvahendina korduvkasutusega paroolikaarti, kehtib sama tingimus. PIN-kalkulaatori, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist, seisab liidu kodulehel.
„Alandame korduvkasutusega paroolikaardi päevalimiite ennekõike klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse nimel,” kommenteeris makselimiitide alandamist Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. „Korduvkasutusega paroolikaarti on igal pool maailmas peetud suuresti oma aja ära elanud autentimisvahendiks ja samas suunas liigume ka meie. Pangaliit soovitab klientidel internetipangas tehingute tegemiseks kasutada paroolikaardi asemel ID-kaarti või viimast uuendust autentimisvahendite seas – mobiil-ID-d. ”
Ründed pangaklientide vastu on kõikjal maailmas muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. „Reeglina ründavad häkkerid kliendi arvutit mitte panga süsteeme, kuna viimased on väga tõhusalt kaitstud,” selgitas Talihärm. „Seetõttu kaitseb iga kasutaja, kes internetipangas ülekandeid teeb, oma raha, kasutades enese isiku kindlakstegemiseks turvalisi autentimisvahendeid. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid on aga lihtsalt kopeeritavad.”
Lisaks turvalisusele on ID-kaart ka mugavam. Kui kasutada PIN-kalkulaatorit või koodikaarti, peab iga internetipanga jaoks olema eraldi kalkulaator või kaart, aga ID-kaart sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad. Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. Digitaalselt allkirjastatavaid teenuseid pakuvad juba ka osad pangad.
ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb soetada ID-kaardi lugeja. Seda saab osta nii Hansapanga, SEB kui Sampo Panga kontoritest samuti Parex banka Eesti filiaalist. Krediidipank annab kaardilugeja oma kliendile tasuta. Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat müüvad samuti mitmed arvutipoed.

Seotud lood

Uudised
  • 02.05.08, 10:31
Nordea jätab internetipanga ülekannete päevalimiidid endiseks
Kuna Nordea Pank kasutab korduvkasutusega paroolikaartide asemel ühekordseid koodikaarte, ei kehtesta Nordea alates tänasest internetipangas tehtavatele ülekannetele 5000kroonist päevalimiiti. Nordea internetipangas jääb ööpäevase limiidina kehtima senine kliendiga kokku lepitud summa.
Uudised
  • 04.04.08, 13:25
ID-kaarti ei kasuta - pappi ei saagi
Mart Parve Vaata Maailmast pommitab juba pikemat aega inimesi meilidega, et alates 2. maist on koodikaardiga internetipanka sisselogijatele päevaseks makselimiidiks 5000 krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele