Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu
fraktsiooni liige Marko Mihkelson kirjutas oma tänases blogisissekandes, et
loomulikult oleks tore saada Venemaaga läbi heanaaberlikult, aga ärgem loogem
illusioone - kiireid lahendusi ja läbimurrete võlukepikest pole olemas.
„Viimasel ajal on mõned Eesti suurettevõtjad arvanud, et me peaksime rohkem panustama kahepoolsete suhete parandamisele Venemaaga. Loomulikult on raske vastu vaielda mõttele, et meil võiksid olla suhted kõigi naabrite, sealhulgas Venemaaga normaalsed, heanaaberlikud ning vastastikku kasutoovad“, kirjutas Mihkelson ning lisas: „Kuid ärgem loogem illusioone - mingit kiirete lahenduste ja läbimurrete võlukepikest pole olemas.“
Samas leiab Mihkelson, et see ei tähenda nagu ei tuleks meil kannatlikult, oma põhimõtteid teadvustades ja kaitstes püüelda selles suunas, et Venemaa ja Eesti vahel võiks ühel päeval tõepoolest valitseda normaalsed suhted.
Poliitiku arvates sõltub kahepoolsete suhete edenemine väga paljuski sellest, kuidas hakkavad kulgema kõnelused Euroopa Liidu ja Venemaa vahel uue partnerlusleppe üle. „See on kanal, mille kaudu on kindlasti võimalik kaitsta ja edendada ka Eestile olulisi küsimusi. Seepärast on meil vaja täna selgeks vaielda kõik teemad detailideni, mis võiksid või peaksid ka selles tulevases leppes kajastuma.“
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip märkis tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et loodetavasti toob Venemaal presidendi
vahetumine kaasa uusi tuuli riigi välissuhtlusesse.
Mai alguses Venemaal lõppenud
põhitoiduainete hinnapiirang võib lähiajal viia uuele inflatsioonihüppele, see
omakorda uutele riiklikele turupiirangutele ning rohuks võiks selle asemel olla
toidutalongid vaestele, leidsid eile nii tootja- kui tarbijaorganisatsioonide
juhid.
Dmitri Medvedevist sai Vene Föderatsiooni
president.
Venemaa riigiduuma kinnitas täna
erakorralisel istungil 392 poolthäälega Venemaa uueks peaministriks eile riigi
presidendi kohalt lahkunud Vladimir Putini.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.