Käo: valitsus võiks oma prognoosid jaanitulle visata

"Eks ta üllatav on kindlasti. Ega suuremadki pessimistid ei arvanud, et see kasv tuleb alla 1%. Mina ise arvasin ka, et tuleb üle 1%. See on suhteliselt suur ohu märk. Vaevalt, et see teine kvartal midagi paremat tuleb. Ilmselt jääme me heal juhul 0,8% juurde aasta lõpuks,” kommenteeris Käo I kvartali 0,4% majanduskasvu.

Ettevõtja tõi välja, et väga suur nihe on tegeliku olukorra ja prognooside vahel. "Rahandusministeeriumi ei saa küll uskuda. Ükski rahandusministeeriumi 1,5 aasta jooksul tehtud prognoos pole ligilähedaseltki paika pidanud. Ilmselt peaksid nad oma meetodeid täpsustama,” lisas ta. Käo sõnul ta negatiivset kasvu siiski ei oota, tõenäolisem on 0 ja 1 vahele jääv majanduskasvu protsent. Järgmise aasta kevadel ehk tuleb tunnetatav kasv, lisas ta.

"Meie riigi viimane häda on olnud ka selles, et majanduskasv on põhinenud sisemajanduse tarbimisel. Riik peaks rohkem toetama eksportivat tööstust. Meil on aga eksportivat tööstust kahetsusväärselt vähe. See kohalik kinnisvaraarendus majandust ei tugevda. Mainimata ei saa jätta ka psühholoogilisi faktoreid. Kui kogu aeg räägitakse, et halvad ajad on ees, siis hakkab inimene reserve koguma. Ei osteta uut auto, riideid, mööblit. See omakorda võimendub ja sellest saab majanduslangus hoogu juurde,” rääkis ettevõtja.

Käo prognoosib, et põhi tuleb sügisel. "Siis tuleb kõige keerulisem aeg. Praegu loodetakse imele, et kõik see möödub. Ilm on ilus, inimesed optimistlikumad. Kui saabub oktoober ja näha on, et asjad ei lähe paremaks, siis läheb hullemaks. Neljas kvartal võib tulla kõige hullem,” ütles Käo.

Käo siiski ei süüdista valitsust liigses optimismis, ta leiab, et see on poliitikute loomulik käitumine. "Mis sest Ansipist kiruda! See ei muuda asja. Peaminister ei suuda majanduskasvu tekitada ega pidurdada. Poliitikud on ikka populistid ja Ansip erine sellest,” nentis ta.

"See, et eelmisel aastal poliitikud ei saanud aru, mis hakkab majanduses toimuma, on tavaline. Poliitikud ei saa sellest kunagi aru. Avalik ja erasektor on omavahel pooleaastases nihkes tegelikust olukorrast. Kui erasektor juba tunnetab, et halvad ajad on ees, siis avalik sektor veel räägib täie hooga, et kõik on hästi. Eelmisel aastal valitsus Ansipi suu läbi nii rääkiski, et meil ainult natuke pidurdab siin. Majanduskasv ju tegelikult ei pidurdunud, vaid seiskus. Ennustan järgmist asja: kui majandus hakkab kasvama ja erasektor tunnetab, et läheb paremini, siis valitsus kahe jalaga trambib veel: „Stopp-stopp, meil on siin veel kriis! Midagi ei tohi teha!”. Selle juured peituvad selles, et poliitikud ei taha rääkida erasektoriga. Ei kuulata tagasisidet ettevõtjate käest. Arvatakse, et küll me teame, meil on siin rahandusministeerium ja statistikaamet ja me teeme prognoose. Nüüd võiks need prognoosid võtta ja teha suure jaanitule. Saaks suure lõkke!” tõi Käo välja kitsaskohti avaliku ja erasektori suhtluses.

Käo märkis enda ettevõtete kohta, et langus ei ole väga tuntav olnud: „Vaatame oma äriplaanide tasuvusanalüüsid üle ja hindame neid kriitiliselt just ajafaktori osas. Teravat kahju me pole saanud, aga uusi asju lükkame edasi. Pole mõtet teha jahtuvale turule suuri arendusasju.”

Ettevõtja sõnul on võtmeküsimus praegu, millal majandus kiirema hoo sisse saab. ”Põhiline, et me ei kukuks näiteks Portugali olukorda, kus jätkub aastaid juba marineerimise periood. See on oht, kuhu Eesti võib sattuda, kui valitsejad teevad mingeid rumalaid otsused. Rumal oleks praegu minna maksukoormuse kallale, kui riik tahaks praegu rohkem makse koguda. See halvendaks ettevõtluskeskkonda. Aga populistid võivad maksuideedega välja tulla,” oli ta murelik.