Ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles, et 0,4%
majanduskasv talle üllatus ei ole, ta nägi seda ette juba aasta tagasi.
"Ma oleks võinud seda teile öelda juba aasta tagasi, see pole minu jaoks kahjuks üllatus. Arvestades maailmas ja meie lähiümbruses toimuvad protsesse, siis on see täiesti loogiline tulemus. Hea, et üldse plussis oleme,” kommenteeris Sõõrumaa aripaev.ee-le I kvartali 0,4% majanduskasvu.
"Ei tea, kas päris miinusesse, aga pikka aega nulli-poisid oleme küll,” vastas ettevõtja küsimusele, kas majanduskasvu number võib hoopiski negatiivseks muutuda.
Sõõrumaa möönis, et jahedam majanduskeskkond annab ka tema Eesti ettevõtete puhul tunda. "Mul Eestis palju huvisid pole, aga kindlasti annab tunda. Mul on ju kinnisvara. Eestis aga midagi tõsist praegu ei ehitata. Objektid seisavad. Hea aeg on neil, kelle on aega ja pink pikem, et mõtiskleda ja ümber vaadata. Ega see tormakalt ehitamine ja arendamine kõige õigem pole. Parem on ettevõtet arendada kasvutingimustes," ütles ta.
"Tõmmelda pole kuskile. Muuta saab vaid iseennast, kui seeläbi midagi muud muutub, on hea. Tuuleveskitega võitlemine pole mõttekas. Ma olen kinnisvaraäris noor tegija. Näiteks Preatoni on järginud seda mentaliteeti, et ehitada halval ajal ja müüa heal ajal. Kellel ressurssi jätkub, siis oleks nii mõistlik käituda. Kellel platsinägemust ja ressurssi on, võiks täna ehitada."
Sõõrumaa sõnul mõjub kindlasti majandusele see, et kümne aasta jooksul kasvatatud transiit on üle poole võrra kahanenud.
"Eestis on kaks äraleierdatud ja natuke halvamaigulist sõna: ärimees ja transiit. Mõlemad oleks nagu sõimusõnad. Meelepärasemad vasted oleksid siin ehk ettevõtja ja kaubandus. Mina olen seda meelt, et ilusad vanalinnad ja mõisad on loodud siia Eestimaale kaupmeeste raha eest ja ka tulevikus luuakse kaupmeeste raha eest. Ei kujuta me endast midagi maailma tööjõu- või finantsturul. Me saame olla vaid head kaupmehed, aga selle oleme me iseendalt ära lõiganud. Tubli töö korral oleks edaspidi 5% meil mõistlik majanduse kasvutempo," rääkis Sõõruma transiidi olulisusest Eesti majanduses.
Ettevõtjat teeb murelikuks, et inimesed saavad sõnast transiit täiesti valesti aru. "Sellest ei saa õieti aru riiki juhtivad inimesed ja veel vähem saab aru manipuleeritav mass. Arvatakse, et transiit on käruga või rongivagunis veetav tonn, aga tegelikult selleks, et see tonn liiguks, tehakse hästi palju tegevusi: seda finantseeritakse, hooldatakse, laaditakse, hoitakse jne," märkis ta.
Ettevõtja valitsuse tegevust kommenteerida ei tahtnud. "Ma tegeleks iseenda kujundamisega, ma ei hakkaks teisi kujundama. Kui ma ise oleks piisavalt tugev, et ümbrust mõjutada, siis ma seda ka teeks,” vastas Sõõrumaa küsimusele, kas Ansipi valitsus on majanduskasvu suhtes liiga optimistlik olnud.
Esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4%, teatas statistikaamet.
2008. aasta I kvartali majanduskasv oli viimase kaheksa aasta aeglaseim. Esialgsel hinnangul mitte-finantsettevõtete sektori lisandväärtus vähenes võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, sealhulgas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv aeglustus.
Seotud lood
Eesti majandus ei liigu oodatud
majanduskasvu aeglustumisega kriisi poole, teatas IMF.
Ettevõtja Jüri Käo sõnul reageerib avalik
sektor reaalsetele muutustele majanduses pooleaastase nihkega, nad võiks rohkem
erasektorit kuulata, selle asemel et ametites prognoose teha. "Nüüd võiks need
prognoosid võtta ja teha suure jaanitule. Saaks suure lõkke!" ütles Käo.
Eesti majanduskasv on esimese kvartali
jooksul aeglustunud kaheksa aasta madalaimale tasemele, mille on
põhjustanud tarbimise ning kinnisvarainvesteeringute langus.
Endine Hansapank Eesti juht ja praegune
Alta Capitali juht Priit Põldoja leiab, et majanduse põhi võib veel tulla,
väikest kasvu ta üllatavaks ei pea.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.