Käsk: Valgevene majanduskasv peab olema 9-11%

"Valgevene on majandusarengu tipus. Möödunud aastal ületas areng 6-7%, sellel aastal - 10,5%. Aastaga on kaubavahetus Eesti ja Valgevene vahel kahekordistunud. Kusjuures kasvab nii eksport kui import. Valgevene kaupade tarbijate edetabelis on Eesti 9. kohal, edestades Itaalia ja Hiina," - teatas täna Valgevene peakonsul Aleksandr Ostrovski.

Selleks, et parandada riigis valitsev investeerimiskliima võeti vastu rida õigusakte, mis olid suunatud majanduse liberaliseerimisele ja riigi investeerimisatraktiivsuse suurendamisele. Valgevene eesmärk on tõusta Maailmapanga ärikeskkonna reitingus 25. kohale. Näiteks ajavahemikus 2005-2007 jäeti ära 12 maksuliiki. Meetmete tulemusena peaks maksukoormus kahanema kuni 0,9% SKPst. Faktiliselt see tähendab, et majandusse jääb umbes 1 triljon rubla.

Kuna Euroopas ei ole investoritel enam piisavalt ruumi, võivad uued turud pakkuda päris suurt huvi. Eesti majanduse jahtumise ning tarbimise languse tingimustes võib naaberriigist selle 10 miljoni elanikuga saada päris hea müügiturg. "Me väga loodame laieneda Valgevene turule, millest võiks saada suurepärane alternatiiv Vene turule. Praegu on kõik algstaadiumis, kuid me loodame parimat," rääkis Keemia Kaubandus AS-i müügijuht Jekaterina Harlamova.

Linnades, mille elanikkond ei ületa 50 000 inimest, on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks: kehtestatud tunduvalt madalamad maksud, lihtsustatud ettevõtte registreerimine ja areng.Kuid reaalsus ei ole nii roosiline. "Meil ja meie Rootsi partneril oli poolteist aastat tagasi kavas avada Valgevenes mööblitehas. Kõige suurem häda on kommunikatsioonide ja interneti puudumine. Paberimajandus nõuab ka väga palju aega. Mitte ühtegi asja ei saa ajada elektroonilisel teel," jagab oma kogemusi Mainor Puidugrupi juhataja Uve Tamson."Kui ajada kõik ametlikult, siis tuleb varuda palju aega. Välisinvestor tahab teada, kuhu läheb tema raha, kuid ta ei taha saada aruandeid kujul "Petjale maksin sellise summa, aga Vassjale sellise summa". Minu jaoks on see harjumuspärane, 20 aastat tagasi oli Eestis sama olukord, kuid Rootsi partneritele on see arusaamatu," jätkas ta.Kuid on ka vaieldamatuid plusse. Valgevenel on väga hea asukoht. Tootmises saab kasutada odavat Venemaalt pärit toorainet ning valmistoodangut müüa Europasse ja Skandinaaviasse. "Samuti valitseb seal range kord. Töölised tulevad tööle täpselt kell kaheksa hommikul ja lahkuvad kell viis õhtul. Lihtsustatud ettevõtte registreerimisprotseduuride korral on see regioon meie jaoks väga atraktiivne," lisab Uve Tamson.Koostöö seisukohast on perspektiivikad ka turism ja ehitus. Võrreldes eelmise aastaga, kasvab elamuehitus 10% võrra. Vastavalt suureneb ka ehitusmaterjalide nõudlus. "Väga aktiivselt areneb koostöö Valgevene ja Leedu vahel. Loodame, et sama edukalt saame me töötada ka Eestiga," avaldas Gomeli oblasti täitevkomitee majanduskomitee esimehe asetäitja Marina Filonova lootust.Hetkel on Valgevenes 42 Eesti kapitali osalusega ettevõtet. Kahe riigi vahelise koostöö edukate näidetena võib tuua 100% Eesti kapitalil põhinev Vitebski saeveski ja Melovitsa, mille osa aktsiaid kuulub ettevõttele Baltika. "Eesti ettevõtjad hõivavad need valdkonnad, mis meil endil ei ole eriti laienenud," lisas Marina Filonova.Arvud näitavad: möödunud aastaga kasvasid elanikkonna sissetulekud 15%, SKP 8%. Kuid inflatsiooni pidurdada veel ei õnnestu. Möödunud aasta kolm kvartalit püsis see 7-9% piires, neljandas kvartalis kasvas 12 protsendini.Valgevene Kaubanduskoja peadirektor Aleksandr Fedortšuk avaldas lootust, et loodud kontaktid kasvavad üle lepinguteks.