Endine Hansapank Eesti juht ja praegune
Alta Capitali juht Priit Põldoja leiab, et majanduse põhi võib veel tulla,
väikest kasvu ta üllatavaks ei pea.
Põldoja ei pea üllatavaks 0,4% majanduskasvu. "Ootasin suhteliselt väikest numbrit. Arvasin, et see number on natuke positiivne,” ütles ekspankur.
Tema sõnul on majanduskasvu vähenemisel oluline võrdlus eelmise aasta I kvartaliga, sest tol hetkel oli transiit veel tugev ja majandus kasvas jõudsalt. Samas eelmise aasta II kvartalis hakkasid toimuma muutused. „See võrdlusbaas unustatakse tavaliselt ära. Seetõttu ma arvasin, et tulemus on nõrgem, kui oodatakse, ja järsem kukkumine tuleb,” märkis Põldoja.
Põldoja prognoosib, et järgmised kaks kvartalit tulevad nõrgad. "Võib-olla ei tule teises kvartalis negatiivset kasvu, ma miinust ei oota. Teiselt poolt ei tohiks unustada, et inflatsioon on kõrge. See on kindlasti üks komponent. Numbrid tulevad kehvad, aga see kas tuleb tiba miinust või mitte, on pigem numbriline pool. See ei ole nii tähtis,” ütles Põldoja.
Panganduses oli ekspankuri sõnul näha kasvutempo aeglustumist juba eelmise aasta lõpul ja ka selle aasta algul. Tunda annab majanduskasvu aeglustumine ka mujal ettevõtluses. "Aastataguse ajaga on kõigil tegevusmahud vähenenud. Vähe on neid ettevõtteid, kellel läheks paremini. Täna on kõigil selge, et olukord on kehvemaks muutunud,” lisas ta.
"Aga see on no surprise, see pole üllatav! See on minu arust normaalne areng. Eesti majandus on avatud majandus, mis reageerib suhteliselt kiiresti. Arvan, et see on hea puhastav protsess. Ressursid liiguvad pikemas perspektiivis õigesse kohta. Ettevõtted hakkavad efektiivsemalt tegutsema. Aga kodumaisele tarbimisele suunatud ettevõtetel saab olema tõenäoliselt raskem," rääkis Põldoja.
Põldoja peab liiga optimistlikuks rahandusministeeriumi prognoosi, mille järgi selle aasta majanduskasvuks kujuneb 3,7%.
„See, mis praegu valitsuses toimub - suhtumine ja lisaeelarve tegemine - see on realistlik. Aga sügisel oldi veel ebarealistlikud, kui esialgne eelarve tehti. Nüüd on näha, et ei ole muust maailmast eraldiseisvat lähenemist. Sügisel oli väga selgelt näha, kuhu asjad liiguvad. Isegi juba suvel. Kokkuvõttes ei tohiks see olla praegu väga suur üllatus,” kommenteeris ta valitsuse tegevust.
Põldoja sõnul on tema jaoks huvitavad uuemad signaalid: „Arvasin, et põhi on esimene ja teine kvartal. See põhi võib edasi lükkuda. See ei pruugi tingimata numbrites väljenduda. See on osaliselt maailmamajanduse käekäigust sõltuv. Aga ebamäärasust on selgelt rohkem. Paar kvartalit võivad need kehvad numbrid jätkuda."
Seotud lood
Rahandusministeerium ennustab majanduse
selle aasta reaalkasvuks täna avaldatud ülevaates 3,7 protsenti, järgmistel
aastatel näeb ministeerium majanduskasvu üle 6 protsendi.
Juba eelmise aasta sügisel Eestile
negatiivset majanduskasvu ennustanud Trigon Property Developmenti suurinvestor
Joakim Helenius imestab, kuidas Eesti avalikkus nii kaua suutis jääda
optimistlikuks Eesti majanduse suhtes.
Eestis majandus peaaegu seiskus 2008. aasta
esimeses kvartalis, mis tõi kaasa raske maandumise hirmud.
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles, et 0,4%
majanduskasv talle üllatus ei ole, ta nägi seda ette juba aasta tagasi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.