Pea kolmandiku raskustesse sattunud
Peugeot'-ärimees Toomas Rüütmanni TR Majade võlakirjadest maksid kinni
kohustusliku pensionisamba kliendid, kelle raha eest juhtivad pangad nüüd juba
hapuks kippuvaid võlakirju ostsid.
TR Majade võlakirju ostsid Sampo, Hansapanga ja SEB pensionifondid. Nüüd väidavad kaks esimest, et TR Majade võlakirjaemissiooni korraldanud SEB ei teinud midagi, et vältida võlakirjade tagatisvara mahamüümist.
TR Majade võlakirju paisati aasta eest müüki 150 miljoni krooni eest, kolme Eesti juhtiva panga teise samba pensionifondid investeerisid neisse 45 miljonit krooni oma klientide raha.
Nüüd räägivad fondijuhid, et on umbes poole investeeringu väärtusest juba maha kandnud ja peavad emissiooni korraldanud SEB juhtimisel kriisikoosolekuid.
"Tekkinud olukorras on süüdi teatud osapoolte karjuv ebaprofessionaalsus," sõnas Hansa Investeerimisfondide fondijuht Peeter Piho. Ta lisas, et praegu ei saa investorid võlakirjaemissiooni tagatiste väärtuse piisavas suuruses enam kindlad olla, sest tagatisvaraga on vahepeal tehtud kaheldavaid tehinguid.
TR Majadel oli raha vaja selleks, et osta Soome SOKilt välja Peugeot'de müümisega tegelev Kommest Auto. Emissiooni tagatiseks panditi osaühingu Margea Invest ja aktsiaseltsi Kommest Auto aktsiad.
Vahepeal on mõlema firma omanik Toomas Rüütmann maha müünud Margea Investi peamise vara - Rakvere külje alla kerkima pidanud Põhjakeskuse. Kommest Auto on suurtes võlgades ja eile viis üks võlausaldaja kohtusse pankrotihagi ettevõtte vastu.
Küsimusele, kas tagatisvaraga tehtud tehingute eest pidanuks vastutama emissiooni korraldanud SEB, vastas Hansapanga fondijuht Piho: "Hea tava eeldab, et tagatisagent ehk praegu SEB jälgib tehinguid, mida tagatisvaraga tehakse."
Ka Sampo fondide juht Aari Stalde on pahane oma SEB kolleegide peale. "Ma ei ole kindel emissiooni korraldaja konfliktipoliitika toimimise õiguspärasuses, arvestades tema erinevaid rolle ja ristunud toiminguid selles protsessis," ütles Stalde.
SEB on kõnealuses protsessis nii emissiooni korraldaja, Kommest Auto suurkreeditor, SEB Enskilda näol finantsnõustaja kui ka SEB Fondide näol investor.
"Investeeringu analüüs hindas projekti väljavaated heaks. Probleemseks muutus see projekt pigem juhtimisvigadest alguse saanud tegevuste ning operatsioonide tõttu, millele lõplikku õiguslikku hinnangut pole veel antud," rääkis Stalde.
SEB saatis rämpsuks osutunud võlakirjainvesteeringu kohta selgituseks napi e-kirja, milles seisis: "TR Majade võlakirjade väärtus moodustab SEB Konservatiivses Pensionifondis 0,14 ja SEB Progressiivses Pensionifondis 0,15 protsenti. Selle konkreetse investeeringu maksimaalne võimalik mõju jääb antud protsendi piiresse."
Investorite huve kaitsma pidava finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein teatas samuti e-kirjas, et inspektsioon on olukorrast teadlik, kuid kuna investeerimisrisk on antud kanda osakuomanikule, ei ole pensionifondid investeerimisriski vastu kaitstud.SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul tegutsevad SEB kõik üksused autonoomselt ja kliendi huvidest lähtuvalt. "Suurte finantsasutuste puhul on kõige olulisem tagada finantseerimisotsuste ning nõustamiste objektiivsus. Selle eesmärgi täitmiseks on SEB erinevad üksused oma tegevuses eristatud nn Hiina müüriga, mille kohaselt on info liikumine erinevate SEB üksuste vahel piiratud," lisas ta.
Seotud lood
Kommest Auto ainuomanik Toomas Rüütmann
ütles TR Majade võlakirjade pensionifondide portfelli "sattumise" kohta, et tema
arvates töötab pank võlausaldajate huvide vastu.
Suurte võlgade tõttu lõpetas Peugeot' tehas
autode ja varuosade tarned selle automargi Eesti ja Läti ainuesindajale Kommest
Autole. Kui firma ei jõua lähipäevil järjekordse salapärase investoriga
rahastamises kokkuleppele, võib mustaks stsenaariumiks olla pankrot.
Ligi 400 miljonit krooni II samba
pensioniklientide raha on fondijuhid investeerinud kohalike kinnisvara- ja
kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse, selgub Äripäeva tehtud uurimusest, mis ilmub
homses lehes.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.