• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • 22.05.08, 15:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suve lõpul selgub, milline riigiettevõte on börsivalmis

Koalitsioonipartnerid lubasid tänasel Tallinna börsi korraldatud konverentsil, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teeb suve lõpuks valmis analüüsi teemal, millal ja millised riigifirmad börsile jõuavad.
Ümaralaual osalesid koalitsiooniliikmete esindajad Reformierakonnast Kristen Michal, Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Eiki Nestor, Isamaa ja Res Publica Liidust Margus Tsahkna. Kolm erakonda kinnitasid taaskord valmidusest riigifirmade börsileviimisest, ent kogu vastutus langetati majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi õlule, kes pidi suve lõpuks börsile viidavate ettevõtete kohta analüüsiga välja tulema.
Margus Tsahkna leidis, et hetkel on Eestis käes sobiv hetk, et teha otsus. IRL oli enda jaoks välja töötanud kriteeriumid, millele börsile viidavad riigiettevõtted vastama peaksid. Tsahkna rääkis, et börsile viiakse ettevõte, kui äriühing vajab täiendavat kapitali. Kui noteerimiseks läheb, siis ei noteerita uusi aktsiaid ja noteeritud aktsiad lähevad äriühingule, mitte riigi kätte. Tsahkna toonitas ka õiget ajastamise hetke. Ka mainis ta äriühingu depolitiseerimise vajadust.
Eiki Nestor teatas, et riigiettevõtete puhul ei ole tegemist tavapärase äriga. „Meie erakond ei suhtu allergiliselt riigifirmade börsileviimisesse,“ teatas ta. „Kohustuslikus korras börsileviimist ei toeta. Ettevõttest endast peaks tulema initsiatiiv.“ Nestori sõnul ei ole riigi huvi lahti saada kahjumis olevast ettevõttest. „Riigi huvi on, et tädi Maali saaks kirja kätte,“ rääkis Nestor Eesti Postist.
Michal kinnitas, et Reformierakond on alati toetanud riigiettevõtete börsileviimist, kuid rõhutas, et kõige tähtsam on erastamise sisu, miks peaks mingi vähemusosaluse müüma. „Kui ei ole häid vastuseid, nii kaua ei juhtu midagi,“ kõneles Michal.

Seotud lood

Uudised
  • 19.05.08, 18:13
Seppik: Keskerakond riigi börsile minekut ei toeta
Keskerakonna fraktsiooni liider Ain Seppik ütles, et ei pea vajalikuks riigiettevõtteid börsile viia. Keskerakond riigi börsilemineku ideed ei poolda.
Uudised
  • 19.05.08, 11:17
Alber: ootame sügiseks otsust riigifirmade börsile tulekuks
OMX Tallinna Börsi juhatuse esimehe Andrus Alberi sõnul on praegu õige aeg analüüsida, millal ja millised riigiettevõtted võiksid börsile minna ja põhimõtteline otsus võiks valmis olla sügiseks.
Uudised
  • 19.05.08, 17:47
Rüütli: riigiettevõtete börsile viimisel ei ole mõtet
Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Karel Rüütli sõnul ei toeta fraktsioon valitsuse ideed, viia riigiettevõtted börsile, kuna ei näe sellel sammul mingit põhjust.
Uudised
  • 19.05.08, 20:51
Ligi: riigiettevõtete börsileminek on edumeelne samm
Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi kommenteeris riigiettevõtete börsileviimist, et tegemist on edumeelse sammuga, kuid erakond jääb siiski börsilemineku detailset kava ootama.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele