FI hoiatab: Oliver, lõpuks läheb televiisor väga kalliks maksma!

FI tutvustas täna lehte, pannes kodulehel humoorikat mängu mängima ETV saate „Miljon senti“ saatejuhi Janek Mäggi ning „Subboteja“ tegijad Aleksandr Zukermani ja Mihhail Vladislavlevi, kes mõistlike otsuste eest kiita ja küsitavate puhul hurjutada said.

Mängu peategelane Oliver on hea eesti mees, 40 aastat vana, ratsionaalne unistaja. Teenib 20 000 krooni kuus, tal on naine ja laps. FI palub, et mängija aitaks Oliveril teha tema jaoks õiged otsused, valides kümnele küsimusele nelja vastusevariandi seast enda arvates sobivaima.

Nii on Oliveri ees näiteks keeruline probleem. "Oliver on otsustanud oma perele osta 37’’ LCD-televiisori, mis maksab 12 000 krooni. Vana telekas töötab veel küll, aga uus on ikka uus. Praegu Oliveril sellist summat ei ole. Mida Oliver teeb televiisori ostmiseks?

A Kogub raha terve aasta, iga kuu paneb 1000 krooni kõrvale.B Võtab tarbimislaenu 0% sissemaksuga ja saab televiisori samal päeval kätte.C Võtab mitu SMS-laenu ja raha on kohe kontol.D Kuna vana teler töötab endiselt hästi, siis lükkub ost edasi."

Erinevatele vastustele klikates tuleb reaktsioonina soovitus. Näiteks valides D, kiidab mängujuht Oliveri mõistliku valiku eest. Valides aga C, ütleb ta: „Oliver, SMS-laenul on väga kõrge intress, lõppude lõpuks läheb see televiisor nii väga kalliks maksma.“

Sellisel lihtsal moel püüabki FI aidata inimestel õigeid valikuid teha.

FI juhatuse esimees Raul Malmstein ütles, et mõte oli esialgu juhuslik, kuid sai lõpus siiski reaalsuseks. „Finantsharidusele ei pea lähenema väga tõsise nurga alt. Kuigi teemad on olulised, tuleks neid pigem vaadata leidmis- ja avastamisrõõmuga. Just nii jõuab tarbijale lõpuks selgus kätte ja meie loodame, et edaspidi ei tehta finantsotsustel vast nii suuri vigu,“ rääkis Malmstein.

Juhatuse liige Kaido Tropp lisas, et FI üritas varem inimesi harida küll oma ametlikul kodulehel, kuid nii ei jõutud oma ideedega tarbijateni. „Kui me oma ametlikul kodulehel asju selgitasime, siis meie saime neist hästi aru küll, aga kes nende teemadega iga päev kokku ei puutu, ei saanud sellest teps mitte aru. Nii tegime minuraha.ee, kus on arusaadavas keeles võimalik nõu saada,“ märkis ta.

Tropi sõnul hoiatab inspektsioon tarbijaid kohtades, kus selleks vajadus on. Kui keegi aga kodulehelt vastust ei saa, siis on võimalik lehelt oma täpsem päring teele saata.

FI finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm märkis, et lehega otsustati välja tulla seetõttu, et turul haigutas inimeste finantsteenuste osas harimise kohas auk. „Asi on sellest, et teenused on väga erinevaid ja inimeste eesmärgid samuti. Et neid kokku panna, peab inimene neist aru saama, ja meie nägime tühimikku, et sellega keegi väga organiseeritult ei tegele. Niisiis tegimegi keskkonna,“ sõnas Nõmm.

Tema sõnul on finantsteenus inimeste jaoks muutumas üha igapäevasemaks ja kuna inimene on sunnitud teenust võtma, siis peab ta sellest ka aru saama. „Kui ta aga sellest paremini aru saab, siis oskab ta ka rohkem kaasa rääkida ja teenus vastab paremini seatud eesmärkidele,“ lisas FI esindaja.

Nõmm märkis, et näiteks just praegu aktuaalne teema, SMS-laenudega tekkinud probleemid, on tekkinud just inimeste lünklike teadmiste tõttu.

„Meie hinnangul siiski suur osa probleeme tekib sellest, et inimesed ei oska teha finantsotsuseid. Nad teevad neid väga valesti. On elatud siiamaani ilma SMS-laenudeta ja on ellu jäädud, aga nüüd neid võetakse,“ rääkis ta. „Ma ei eita seda, et teiselt poolt on ka turg väga agressiivne ja seal peaks kindlasti mingeid regulatiivseid piiranguid seadma, aga kindlasti algab kõik inimesest endast.“

Turuosalised on keskkonna FI andmetel seni hästi vastu võtnud. Pangad viitavad lingile oma kodulehtedel, samuti jagatakse kontorites infovoldikuid. Oma osa annavad ka needsamad paljukirutud SMS-laenude pakkujad, kellest vähemalt kahe kodulehel on viide FI keskkonnale olemas. Ometi ütles Andre Nõmm kriitiliselt, et ootaks sellistelt firmadel suuremat sotsiaalset vastutust.

Praegust minuraha.ee keskkonda arendab FI kindlasti edasi, samuti jätkatakse erinevate projektidega koos partneritega, et inimesi jätkuvalt harida. Nii näiteks käivad praegu FI ja sotsiaalministeeriumi vahel läbirääkimised, et luua abimaterjalid sotsiaaltöötajatele, kes peavad aitama juba hätta sattunud inimesi.