Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s,
mis on analüüsinud üheteistkümne n.ö ohutsoonis Euroopa riigi vastupidavust
majanduse järsu pidurdamise korral, liigitab Eesti kõige madalama riskiastmega
riikide gruppi.
Läti ja Leedu seevastu on koos Ungariga nende riikide seas, mille laenureitingut Moody’s võib langetada.
Eesti, Bulgaaria, Kasahstan, Tšehhi ja Island on need riigid, kus Moody’se hinnangu järgi on avaliku sektori finantsseis praegu sedavõrd hea, et reiting kannatab välja ka võimaliku majanduse järsu pidurdamise stsenaariumi. Võlatase ei kasva märkimisväärselt ning ka likviidsus pole tõsine probleem. Valitsuse poliitika on olnud ettevaatav, kõigil riikidel on reservid, mida saab majanduse järsu pidurdamise korral käiku lasta. Moody’s usub, et nende riikide valitsused suudavad riigid kriisist läbi loovida ja reitinguid langetada pole vaja (ehkki viimase võivad tingida muud tegurid, märgib raport sulgudes).
Läti, Leedu ja Ungari on kõige nõrgemas seisus. Majanduse järsk pidurdamine võib neis riikides kaasa tuua avaliku sektori võla tuntava kasvu, mis õõnestab oluliselt valitsuse rahalist seisu. Arvestades võimaliku „finantsšoki“ ulatust, ei suuda valitsus tõenäoliselt kiiresti oma rahalist vastupanuvõimet taastada. See võib seada reitingu surve alla ning viia lõpuks reitingu langetamiseni, ehkki ka tänases reitingus on juba majanduse võimaliku järsu pidurdamise stsenaariumiga arvestatud, kirjutab Moody’s.
Keskmise riskiastmega riikide gruppi liigitab Moody’s Rumeenia, Poola ja Horvaatia.
Praegu on Moody’s andnud Eestile A1 krediidireitingu. Läti ja Leedu reiting on A2. Vaadeldud riikidest madalaima reitinguga Baa3 on Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia.
Seotud lood
The Finacial Times kirjutas, et Balti riike
ootab karm majanduslangus, samas on maailma krediidikriis jätnud puutumata
Kesk-Euroopa.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.