Lauri: paanikatempot võiks maha võtta

Kui mõned nädalad tagasi saime statistikaametilt teadaande, et majanduskasv on aeglustunud 0,4%, siis oli Hansapanga analüütik Maris Lauri optimistlikult meelestatud ning uskus, et numbrid lähevad edasi ülespoole. Täna tuli aga statistikaametilt teadaanne, et majanduskasv on võrreldes eelmise aastaga aeglustunud 0,1% peale. Milline on analüütik Maris Lauri seisukoht nüüd?

„Olen samal seisukohal kui siis. Kui vaatate andmeid, siis panete tähele, et ekspordinäitajad on tagasihoidlikud. Ja kui neid võrrelda sellega, mis on maksebilansis, siis erinevus on märkimisväärne, maksebilansi kasuks. Ma usun seda, et nii nagu andmeid koguneb maksebilanssi juurde, siis ekspordinumber läheb võib-olla suuremaks. Ja suurem eksport tähendab kindlasti ka suuremat majanduskasvu,“ märkis Lauri ning lisas, et see iseenesest ei muuda aga fakti, et tulemus on nõrk. „Aga ma arvan, et see ei jää nii nõrgaks, kui andmed lõplikult välja tulevad. Selliseid muutusi on ka varem tagantjärele tehtud, see pole ebaharilik. “

Kuidas peaksid ettevõtjad praeguses olukorras käituma? „Ettevõtjad peavad käituma alati mõistuspäraselt, olgu majandusseis halb või hea. Ei tasu võtta mõttetuid riske ja tuleb korralikult vaadata oma kulusid,“ soovitas Lauri. „Ei tasu sattuda igasugustest juttudest asja ees, teist taga paanikasse. Paanikat on väga palju õhutatud ja selles osas võiks nüüd natuke tempot alla võtta,“ märkis Lauri. „Meil on siin aeg-ajalt tekitatud selline tunne, et seis on katastroofiline. Kuid võrrelge nüüd seda seisu sellega, mis oli 1998. ja 1999. aastal, praegu on seis oluliselt parem. See, et tööstusvaldkondades on asjad väga kehvad, ei tähenda seda, et kogu majanduses on lood kehvad. Alles eelmisel nädalal olid mul kokkusaamised päris mitme ettevõtjaga, kes ütlesid, et nende asjad lähevad kõvasti paremini kui eelmisel aastal,“ lisas ta.

Kas 0,1% majanduskasv ja kõrge inflatsioon võivad viia devalveerimiseni või kursi vabakslaskmiseni? „Aga milleks? Iga asja tegemiseks peab olema mingi põhjus. Kui keegi suudaks mulle öelda, et sellel on mingi põhjus, mis annab positiivset effekti, siis palun, las keegi ütleb mulle seda. Mina pole ühtegi positiivset vastust selle kohta veel kunagi kuulnud,“ vastas Lauri.

„Eksport on meil olnud väga hea, kaubaeksport on olnud hea ja teenuste eksport on olnud parem ja maksebilansi numbrid viitavad parematele tulemustele, kui on SKP numbrid, ma arvan, et sealt läheb kogu asi natuke paremaks,“ oli Lauri jätkuvalt optimistlik.

Samas rõhutas ta, et situatsioon iseenesest pole parem, kui see oli eelmisel aastal, või parem kui talvel. „Asjad on läinud kehvemaks, aga nad ei ole traagilised.“

Millal siis majanduskasv taas tuule tiibadesse saab? „Meie prognooside kohaselt peaksid näitajad hakkama paranema aasta lõpu poole. Ja kui me vaatame praegu investeeringute taset, siis investeeringud on üle ootuste head. Investeeringud on majanduskasvu alus, selle pealt toimub tulevikus kasv. See annab lootust,“ lisas Lauri.