Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu
osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier ütles, et uue tööaja direktiivi
pluss on paindlik tööajakorraldus, mis leevendab probleeme, mis võivad
tekkida tööjõu puudusel.
„Tööaja direktiivi eelnõu kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku täiendava ületunnitöö tegemises. Samuti võimaldab eelnõu anda täiendavat puhkeaega mõistliku aja jooksul pärast ületunnitöö tegemist. See võimaldab paindliku tööajakorraldust ning leevendab probleeme, mis võivad tekkida tööjõu puudusel,“ rääkis Treier leppe plussidest.
„Mingeid miinuseid siinkohal välja tuua ei ole õige, sest tööaja direktiivi eelnõuga on tegeletud aastaid ning erimeelsuste tõttu ei ole selles ühisele kokkuleppele suudetud pikka aega jõuda. Eilne kokkuleppe oli paljude liikmesriikidevaheline kompromiss,“ lisas ta.
Treier märkis, et enamik riike toetas eesistujamaa Sloveenia tööaja direktiivi eelnõu kompromissettepanekut. Kompromissettepanekut toetavate riikide hulka kuulus ka Eesti.
„On täiesti tavapärane, et liikmesriikidel on erimeelsused direktiivide eelnõude menetlemisel,“ rääkis ta Inglismaa ja Prantsusmaa lahkhelidest leppe suhtes.
„Seda liiatigi tööaja küsimustes. Erinevad seisukohad ja arvamused tööaja korralduses on tingitud riikide erinevast õigusest ja praktikast,“ lisas Treier.
Seotud lood
Kuigi ELi riigid jõudsid kokkuleppele
tööaja ja renditöötajate töötingimuste asjas kokkuleppele, jäid riigid
eelistuste poolest kahte vastanduvasse leeri.
Esmaspäeval öösel jõuti Luksemburgis
töö- ja sotsiaalministrite nõukogus kokkuleppele tööaja direktiivi muutmise
eelnõus, mis lubab ja vajadusel nädalas teha kuni 60 tundi tööd ega nõua
töötajale puhkust kohe pärast ületunnitööd, vaid mõistliku aja jooksul.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?