Tallinna Kütte kliendid protestivad arvetasu vastu

AS Tallinna Kütte kommertsdirektor Priidu Nõmm põhjendas, et elamusiseselt tarbitud soojusenergia jagamine korteriomanike vahel on lisakulu.

Nõmm selgitas, et tänases Eesti õigusruumis on kaugkütteettevõtja kohustuseks soojuse tootmine ja jaotamine kuni hoonete tarbijapaigaldisteni. „Kuigi vastavalt kaugkütteseadusele on võrgu ja tarbijapaigaldise eralduspunktiks üldjuhul tarbija kinnistu piir, on AS Tallinna Küte tavaliselt võtnud enda kohustuseks soojuse tarnimise köetava hoone seinani või soojussõlmeni, kus soojusenergia ka kliendile üle antakse. Soojussõlmes (hoone keldris) mõõdetud soojusenergia eest esitatud arve esitamise eest eraldi tasu küsitud ei ole ega küsita ka edaspidi.“

„2002. aasta alguseks oli kujunenud olukord, kus paljude mitmekorteriliste elamute korteriomanikud ei olnud moodustanud ühist hoone majandusorganit ja AS Tallinna Küte vastu tulles tarbijate soovidele, alustas arvete esitamist korteriomanikele lootuses, et korteriomanikud siiski järgivad seadust ja moodustavad ühises kasutuses oleva hoone majandamiseks korteriühistu või valivad valitseja, kes tegeleb hoone majandamisega, sealhulgas soojusenergia majasisese jagamise ja arveldamisega hoones,“ rääkis ta taustast.

„Soojafirma on alates 2002. aastast elamutega, milles on moodustatud korteriühistud, pidanud läbirääkimisi ja ümber sõlminud soojusmüügilepingud elanike asemel korteriühistutega. Samas on ka korteriühistuid, milles on sõlmitud leping korteriühistuga, kuid käitlustasu eest teeb AS Tallinna Küte ära ka hoonesisese soojusenergia jagamise korterite vahel ja esitab vastavad arved,“ lisas ta.

Nõmm ütles, et seega on õigustatud nõue küsida korteriomanike vahel soojusenergia jagamisega seotud toimingute eest käitlustasu, kuna elamusiseselt tarbitud soojusenergia jagamine korteriomanike vahel, jagamisest tekkivate vaidluste ja võlgadega tegelemine on kindlasti lisakulu ja selle töö tegemine tarbijate arvel, kes ise oma majasisesed, seadusega määratud kohustused täidavad, on ebaõiglane.

„Tegemist on lisateenusega, mida AS Tallinna Küte enamikule korteriühistutele ei osuta ega peagi osutama ning teised soojustarbijad ei pea kinni maksma lisakulutusi , mida me teeme, et esitada osale hoonetele arveid korterite kaupa. See puudutab Tallinnas 225 hoonet ehk 6,9% meie klientidest,“ märkis ta ja lisas, et Tallinna Küte ei teeni lisaraha selle teenuse osutamisega, kuna lisaarvete eest küsitav tasu moodustub arvete trüki- ja postikuludest, mis 1. jaanuaril tõusid.„Kõigile tarbijaile, kellele esitatakse personaalne arve (mille koostamiseks on tehtud lisatööd hoonesisese soojuse jaotamise näol), on selle aasta aprillis tarbitud soojusenergia arvel, esitatakse mai esimestel päevadel, saadetud teave, et alates 1. juulist sellel aastal nende poolt tarbitud soojusenergiale lisandub igale väljastatud arvele 12 krooni. Hoonetes, milles on moodustatud korteriühistu, on korteriühistutele saadetud selgituskiri, et juhul, kui lepitakse hoonesiseselt kaasomanike poolt kokku ja AS-iga Tallinna Küte sõlmitakse terve hoone kohta üks leping ja esitatud kogu hoone soojaarve jaotatakse korteriomanike vahel iseseisvalt, siis käitlustasu ei lisandu,“ rääkis Nõmm.Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik ütles, et tarbijakaitseametile on laekunud nimetatud küsimusega seotud avaldusi. „Avaldused on võetud menetlusse. ASile Tallinna Küte on järelepärimine saadetud, kuid me pole veel ettevõttelt vastust saanud. Seetõttu ei saa me menetluse käiku hetkel rohkem kommenteerida," sõnas ta.

Nõmme väitel on Tallinna Küte vastanud tarbijakaitseametile juba selle aasta 5ndal juunil.