Kodus prügi sorteerimine aitab kaasa, et
võimalikult palju taaskasutuskõlbulikku materjali ka tõepoolest uuesti kasutusse
läheks. Kuid tänini eeldavad kõik prügisorteerimismeetodid, et inimene selles
töös oma käed külge lööks.
Sorteerimistöös on üksikuid väga spetsiifilisi lõike, mida saaks automatiseerida. Näiteks saaks magnetite abil eraldada prügist teatud metalle ning pöörlevad avaustega trumlid võiks olla abiks, et prügist eraldada paberi- ja kilejäätmed.
Nüüd aga väidavad kaks leiutajat, et nad on leidnud lahenduse: üks süsteem suudab sorteerida kogu prügi, see põhineb nn hüperspektraalsel kaameral, mis suudab näha rohkem kui inimsilm, kirjutas New Scientisti uute patenditaotluste rubriik.
Inimesed liigitavad esemeid värvi järgi. Hüperspektraalsed kaamerad suudavad aru saada ka UV- ja infrapunaspektrist ning neid kaameraid kasutatakse peaasjalikult sõjanduses.
Militaarotstarbelisi uuringuid tegeva firma Qinetiq kaks leidurit, Donald Cowling ja Neil Randall väidavad, et sellise kaamera abil oleks võimalik prügist eraldada kogu plastik, metall ja klaas.
Kaamera teeks kindlaks materjali asukoha ning juhiks näiteks robotkäed kohta, kus on vaja klaasi, metalli või plastikut prügist välja sorteerida.
Seotud lood
Kanada keskkonnaorganisatsiooni Environment Canada andmetel viskasid
kanadalased 2002. aastal ära 49 177 tonni arvuteid ja monitore. Tänaseks on see
number tõenäoliselt veelgi suurenenud.
Helistasin Ragn-Sellsi infotelefonil 15
155, et teada saada pisut konkreetsemalt, mida uus aasta prügimajanduses firma
klientidele konkreetselt tähendab - kus jooksevad piirid eri prügiliikide vahel.
Kas peaks nägema vaeva prügi sorteerimise
ja tühjade pudelite kogumispunkti viimisega? Kui kõik prügi kokku ühte
prügikasti visata, läheb see ju ka lõpuks prügimäele ning laguneb seal varem või
hiljem. Seega ei tohiks südametunnistus siinkohal piinata? Võib-olla siiski
peaks – vaata, kui kaua asjade lagunemine looduses tegelikult aega võtab ning
mõtle järele. Need ligikaudsed arvud on koostanud USA rahvuspargiteenistus, New
Hampshire’i keskkonnateaduste osakond ja New Yorgi linnavalitsus.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.