Sel nädalal arutab riigikogu alkoholiseaduse muutmise seadust, mis asendaks senised omavalitsuste kehtestatud alkoholimüügi ajalised piirangud üle Eesti ühtse müügikeeluajaga kella 22-10.
Tallinnas ja mõnes Harjumaa omavalitsuses, kus praegu tuleb alkoholi müük lõpetada juba kell 20, muutub kord isegi leebemaks.
Selveri keti juhataja Iivi Saar pooldas ühtset alkoholimüügi keeluaega, kuna erineva korraga omavalitsustes asuvate poodide ketil on keeruline jälgida, kus kui kaua tohib müüa.
Peamiselt Lääne-Virumaal tegutsevate Helteri poodide keti juhataja Kalev Kivipalu kurtis, et suvel saavad nende poodide müüjad palju pahandada mujalt tulnud puhkajate käest, kes pole kohalike keeluaegadega harjunud. "Maapoodides on vähe müüjaid ja pahaseid ostjaid, kes suveõhtul oma õlut ei saa, on raske ohjata," kirjeldas Kivipalu.
Piirkonniti erinevad keeluajad kahjustavad osa ettevõtete konkurentsivõimet. Nii on Saku Õlletehase turuosa Põhja-Eestis, kus suur osa tarbijaid elab varase keeluajaga Tallinnas, mõnevõrra suurem. Tartu õlletehase A. Le Coqi fännklubi on suurem jällegi Lõuna-Eestis, kus keeluajad on hilisemad.
Tallinna ja selle mõne lähivalla kehtestatud kell 20 algavat keeluaega pidasid tootjad ja kaupmehed ostjate narrimiseks. "See on tallinlaste mõnitamine, mis valmistab ainult kauplustele lisakohustusi," pahandas A. Le Coqi juht Tarmo Noop. "Kui müügisaalides hakatakse juba kell 18 valjuhäälditest hoiatama, et ärge unustage alkoholi õigel ajal osta, siis on sellel pigem vastupidine efekt."
"Kõige odavama viina ja kangema õlle ostjad on oma sisseostud kella 20ks ammu ära teinud," ütles Iivi Saar. "Ilma jäävad need, kes pärast trenni pudelit õlut tahavad."
Tootjate ja kaupmeeste seisukoha võib kokku võta Saku Õlletehase kommunikatsioonijuhi Priit Põikliku sõnadega, et kuigi igasugune piiramine kahjustab liberaalset majanduskeskkonda, kui aga praegu avalikkus teistsugust otsust alla ei neela, siis ollakse rahul ka sellega, kui piirangud on kogu Eestis vähemalt ühtemoodi.
Nii on riigikogus ainsa erakonnana alkoholimüügi keeluaja vastu sõdiv Reformierakond jäänud selles võitluses üsna üksi. Reformierakondlane, majanduskomisjoni liige Urmas Klaas ütles, et mõistab täiesti kaupmeeste seisukohta, et kui see piirang juba on, olgu ta siis vähemalt ühtne. "Poliitik peaks seisma pigem lahenduste eest ja meie seisukoht on, et see meede - müügikeeluaeg -, ei tööta," ütles Klaas.
Alkoholimüügi keeluaeg kell 22-10 võib tähendada poodide lahtiolekuaegade lühenemist
Kuigi kaupmehed ise jäävad ennustustes ettevaatlikeks, usuvad tootjad ja poliitikud, et plaanis olev keeluaeg kell 22-10 viib ka praegu kella 23ni avatud poodide lahtiolekuaja lühendamiseni. Saar ütles, et nad ootavad uue seaduse ära ja vaatavad, kui palju on kauplustes kliente kell 22-23. "Ainult alkoholi pärast me varem sulgema ei hakka," lubas Saar.
Tootjad ja poliitikud, keda küsimus otseselt ei puuduta, on oma arvamustes julgemad. "Kindlasti mõjutab keeluaeg poodide lahtiolekuaegu," ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Tema sõnul on juba praegu paljud poed oma lahtiolekuaegu kohalikele keeluaegadele vastavaks reguleerinud. Noop arvas, et kauplused lausa tervitavad seda võimalust efektiivsemalt majandada.
Ka Liviko juht Janek Kalvi uskus, et pärast kella 22 enam eriti palju poode avatuks ei jää. "See on näide sellest, kuidas piirangute kehtestamine mõjutab turu normaalseid arenguid. Lõpptulemusena kannatavad konkurents ning tarbija," sõnas Kalvi.
Seadusemuudatust pooldava Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jüri Tamm ei välista samuti, et see võib tähendada poodide lahtiolekuaja lühendamist, kuid tema arvates oleks see pigem positiivne. "Kauplustes napib personali, majandamiskulud on suured," loetles ta põhjusi.
Tamme meelest võiks suured kaubanduskeskused aastas osa nädalavahetusi olla täitsa suletud. "Inimesed tegeleksid siis ehk natuke rohkem oma perega ostmise asemel," sõnas poliitik. "Teiseks võimaldaks see nädalavahetustel teha veidi rohkem käivet väikepoodidel, nagu pagariärid ja ökopoed."
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.