Skanska endised juhid: keegi ei keela meil ehitada

Skanska endiste juhtide vastulause on järgmine:

Keegi ei keela meil ehitada

Äripäev on pühendanud Skanskast lahkunud juhtidele viimase nädala jooksul rohkem lehepinda kui suurfirma tegevuse kajastamisele varasematel aastatel kokku. Allakirjutanuid ei tee murelikuks mitte juba uusi potentsiaalseid investoreid ja tellijaid toonud tähelepanu, kuivõrd artiklite „Endiste Skanska võtmeisikute uus tulemine”, „Skanska loobus vaikselt linnakorterite projektist”, „Rehepaplus II osa, Skanska vastu” kuulujuttudel põhinev ülesehitus, spekuleeriv ja kohati ilkuv stiil.

Eestis ei ole kahetsusväärsel kombel välja kujunenud ettevõtteid, kuhu minnakse 25aastaselt tööle ja 65aastaselt samalt toolilt pensionile. Riik on meil noor, vanimad firmad tähistavad neil aastatel oma 17- ja 18aastaseid sünnipäevi. Skanska tuli Eesti turule 2000. a, kui omandas EMV töötajate ja mõnede finantsinvestorite kontrolli all olnud eduka Eesti ehitusettevõtte.

Teiste seas oli Skanskale oma osaluse müüjaks ja turule tee sillutajaks nii mõnigi allakirjutanu, kellel enne mainitud omandivahetust enam kui 20aastane ehitussektoris töötamise kogemus. 2007. aasta sügisel otsustasid ettevõttest omal soovil lahkuda mõned tippjuhid. Lahkumine oli seaduslik ning korrektne. Seda on kinnitanud ka Skanska esindajad nii omavahelistes vestlustes kui ka ajakirjandusele. Artiklites sisalduvad viited, nagu oleks keegi meist omanud variosalusi Mati Tusovi, Oliver Kruuda või Eerik Entsiku poolt esindatud ettevõtetes Skanskas töötamise ajal või pärast sealt lahkumist, ei vasta tõele. Tõele vastab see, et kõik asjaosalised tunnevad üksteist ja otsivad konsolideeruval Eesti ehitusturul võimalusi senisest tihedamaks koostööks, et ellu jääda.

Hiljaaegu lahkus Äripäevast mitu staažikat ajakirjanikku. Tähelepaneliku lehelugejana oleme märganud, et ei mindud ehitusärisse või pangandusse.

Inimesed teevad ikka seda, mida aastate jooksul õppinud tegema. Kindlasti teadsid Raimo Ülavere ja Peeter Raidla Äripäeva siseelu, võtsid kaasa nii mõnegi allika ja kirjutamise kogemuse. On neile seda võimalik ette heita, kui leht paremat pakkumist ei teinud? Ehitajal, oma alal professionaalsuse saavutanud projektijuhil või ettevõtte juhatajal liiga palju variante väljaspool sektorit jätkamiseks ei ole ja ilmselt ei oleks ka mõistlik loobuda vabatahtlikult oskustest, kogemusest ja nagu ajakirjanik irooniliselt rõhutab – tutvustest. Allakirjutanud pidasid, peavad ja jäävad pidama lugu oma endisest tööandjast, piirkonna ühest juhtivast ehituskontsernist Skanska. Samas peame vajalikuks märkida, et ühelgi allakirjutanul ei olnud ettevõttest lahkumise hetkel keeldu, mis välistaks ehitusturul töötamise, samuti polnud ühelgi lahkujal suurfirmadest lahkumise korraks üldiselt tavaks olevaid „kuldseid käeraudu”. Meie põhiseaduslik õigus, korporatiivne kokkulepe tööandjaga ja eetilised tõekspidamised – miski ei välista oma elu ehitusturul töötanud meeste naasmist samasse sektorisse, ühegi kirjutatud või kirjutamata kokkuleppe vastu ei ole eksitud. Riskide võtmine ja oma äri loomine on siiani ja eriti tänases Eestis olnud vähemasti sõnades suhteliselt tänuväärne tegevus. Nii räägivad meile riigijuhid ja ajalehed.

Lugupidamisega,

Kaupo Kolsar

Jaanus OtsaTiit KõndOlaf HermanKajar Kruus