Peagi valmiv aatomite purustaja suur
hadronite kiirendi (LHC) on Šveitsis asevale Euroopa tuumauuringutekeskusele
(CERN) kaela toonud mitu kohtukutset, sest inimesed kardavad, et kiirendi poolt
tekitatavad mustad augud võivad maailma alla neelata. California ülikooli
füüsiku Steve Giddingsi sõnul pole sellistel hirmudel mingit alust.
LHC valmimisega seotud hirmudest võid lugeda ka Novaatori artiklist "
Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu".
Kardetakse, et peagi valmiv maailma võimsaim osakeste kiirendi võib tekitada musti auke, mille käitumine on ettearvamatu. Koos CERNi teadlase Michelangelo Manganoga analüüsib Giddings ajakirja Physical Review D järgmises numbris avaldatavas artiklis selliste aukude võimalikku ohtu, kirjutas Physorg.
Kui augud üldse tekkivad, on nad olemas vaid umbes ühe „nano-nano-nanosekundi pikkuse aja jooksul,” kinnitas Giddings, lisades, et sellised lühiajalised augud ei tooks kaasa mingeid muutusi keskkonnas. Uurimuses analüüsitakse aga äärmiselt hüpoteetilist olukorda, kui mustad augud ei peaks millegipärast hajuma.
Giddings ja Mangano jõudsid oma uurimuse põhjal järeldusele, et sellised mikroskoopilised mustad augud oleksid ohutud. Giddings lisas, et tegelikult tekib taolisi musti auke looduses pidevalt, kui palju suurema energiaga kosmilised kiired põrkuvad Maa atmosfääri, Päikese või teiste objektidega, nagu näiteks valged kääbused või neutrontähed. Kui sellised kokkupõrked oleksid Maale või teistele objektidele ohtlikud, oleks nende mõju juba täheldatud.
"Meie planeedi ja sellel elavate inimeste turvalisus on alati kõige olulisem prioriteet,” ütles Giddings. „Juba enne olid olemas tugevad füüsikalised tõendid selle kohta, et väiksed mustad augud ei ole ohtlikud. Oma uurimuses püüdsime välistada ka kõige äärmuslikemate hüpoteeside põhjal tekkida võiva ohu.”
Seotud lood
Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN)
valminud ettekanne kinnitab uuesti, et suur hadronite kiirendi (LHC) - suurim
eksperiment osakestefüüsikas - ei kujuta endast ohtu inimkonnale.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.