• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • 30.06.08, 11:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas aatomite purustaja võib maailma alla neelata?

Peagi valmiv aatomite purustaja suur hadronite kiirendi (LHC) on Šveitsis asevale Euroopa tuumauuringutekeskusele (CERN) kaela toonud mitu kohtukutset, sest inimesed kardavad, et kiirendi poolt tekitatavad mustad augud võivad maailma alla neelata. California ülikooli füüsiku Steve Giddingsi sõnul pole sellistel hirmudel mingit alust.
LHC valmimisega seotud hirmudest võid lugeda ka Novaatori artiklist "Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu".
Kardetakse, et peagi valmiv maailma võimsaim osakeste kiirendi võib tekitada musti auke, mille käitumine on ettearvamatu. Koos CERNi teadlase Michelangelo Manganoga analüüsib Giddings ajakirja Physical Review D järgmises numbris avaldatavas artiklis selliste aukude võimalikku ohtu, kirjutas Physorg.
Kui augud üldse tekkivad, on nad olemas vaid umbes ühe „nano-nano-nanosekundi pikkuse aja jooksul,” kinnitas Giddings, lisades, et sellised lühiajalised augud ei tooks kaasa mingeid muutusi keskkonnas. Uurimuses analüüsitakse aga äärmiselt hüpoteetilist olukorda, kui mustad augud ei peaks millegipärast hajuma.
Giddings ja Mangano jõudsid oma uurimuse põhjal järeldusele, et sellised mikroskoopilised mustad augud oleksid ohutud. Giddings lisas, et tegelikult tekib taolisi musti auke looduses pidevalt, kui palju suurema energiaga kosmilised kiired põrkuvad Maa atmosfääri, Päikese või teiste objektidega, nagu näiteks valged kääbused või neutrontähed. Kui sellised kokkupõrked oleksid Maale või teistele objektidele ohtlikud, oleks nende mõju juba täheldatud.
"Meie planeedi ja sellel elavate inimeste turvalisus on alati kõige olulisem prioriteet,” ütles Giddings. „Juba enne olid olemas tugevad füüsikalised tõendid selle kohta, et väiksed mustad augud ei ole ohtlikud. Oma uurimuses püüdsime välistada ka kõige äärmuslikemate hüpoteeside põhjal tekkida võiva ohu.”

Seotud lood

Uudised
  • 25.07.08, 14:06
CERN: kuuldused maailmalõpust on tugevasti liialdatud
Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) valminud ettekanne kinnitab uuesti, et suur hadronite kiirendi (LHC) - suurim eksperiment osakestefüüsikas - ei kujuta endast ohtu inimkonnale.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 17:51
Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele