OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,17%5 983,15
DOW 300,09%43 769,71
Nasdaq 0,1%19 288,56
FTSE 100−0,71%8 083,06
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,86

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,17%5 983,15
DOW 300,09%43 769,71
Nasdaq 0,1%19 288,56
FTSE 100−0,71%8 083,06
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,86

25.07.08, 14:06

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

CERN: kuuldused maailmalõpust on tugevasti liialdatud

Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) valminud ettekanne kinnitab uuesti, et suur hadronite kiirendi (LHC) - suurim eksperiment osakestefüüsikas - ei kujuta endast ohtu inimkonnale.

Kaarel Piipfyysika.ee

Ettekanne lükkab ümber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke või veidraid osakesi, mis võiksid Maa hävitada, kirjutas fyysika.ee.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, suunatakse esimesed prootonikiired kiirendisse augustis. Need kiired põrkuvad energiaga ligi 14TeV, mille tagajärjel tekib terve hord osakesi ja võimalik et isegi ülimalt oodatud osake Higgsi boson.

Keset uute avastuste ärevust on aga tekkinud arvamus, et osakeste kokkupõrked võivad tekitada midagi palju halvaendelisemat. Hiljuti alustasid tuumafüüsikud Walter Wagner ja Luis Sancho Hawaiil kohtuasja, mille eesmärk on takistada LHC käivitamist.

CERNi ohutusega tegelev töögrupp jõudis 2003. aastal järeldusele, et pole mõistlikku põhjust karta mustade aukude või kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid näiteks CERNi teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, jõudis täpselt samale ning veel kindlamale järeldusele.

CERNi juht Robert Aymar ütles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud täiesti piisavalt ohutuse uue põneva seadme kasutamisel.

Ohtu pole

Aruanne tõi välja, et kosmilised kiired põrkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHCs, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole täheldatud.

"Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 10 astmes 13 korda rohkem kokkupõrkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi sünnist on seda juba 10 astmes 31 korda juhtunud," on raportis kirjas.

Mustade aukude suhtes jõutakse järeldusele, et kui need võivad elementaarosakeste kokkupõrkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.

Kummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes jõutakse järeldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise tõenäosus suurem relativistlikus raskete ioonide kiirendis(RHIC) mis pandi USAs tööle juba 2000. aastal.

Kaarel Piip

Seotud lood

Uudised

25.03.08, 12:06

Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama

Käesoleva aasta suvel, juulis või augustis alustab tööd Large Hadron Collider (suur hadronite kiirendi, LHC).

Uudised

31.03.08, 10:21

Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu

USAs on algatatud kampaania, eesmärgiga lükata edasi maailma suurima osakeste purustaja - suure hadronite kiirendi LHC avamine.

Uudised

30.06.08, 11:27

Kas aatomite purustaja võib maailma alla neelata?

Peagi valmiv aatomite purustaja suur hadronite kiirendi (LHC) on Šveitsis asevale Euroopa tuumauuringutekeskusele (CERN) kaela toonud mitu kohtukutset, sest inimesed kardavad, et kiirendi poolt tekitatavad mustad augud võivad maailma alla neelata. California ülikooli füüsiku Steve Giddingsi sõnul pole sellistel hirmudel mingit alust.

Sisuturundus

07.11.24, 17:51

Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi

Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.