Eesti Panga täna avaldatud euro
kasutuselevõtu värskes aruandes viitab keskpank rahandusministeeriumi
prognoosile, mis ennustab Eestile käesolevaks ja järgnevaks kolmeks aastaks
negatiivset riigieelarvet.
Kuigi riigiisade suust on pidevalt kuulda, et eelarve hoitakse tasakaalus, pakub rahandusministeerium oma kevadises majandusprognoosis, et nulli eelarve lähiajal ei jõua.
Nii on ministeeriumi hinnangul sel aastal ja kolmel järgneval oodata SKPst veidi üle 1% negatiivset eelarvet, väikese ülejäägiga eelarve peaks tulema taas 2012. aastal.
Eesti Panga pressiesindaja Livia Kulm ütles, et Eesti Panga prognoos eelarve osas on optimistlikum. „Usume, et sel aastal tuleb eelarve 1,2 protsendi ulatuses negatiivne. Eeldusel aga, et valitsus täidab kärpeplaanid, mida praegu koostatakse, ja teeb edaspidi eelarvesse vastavad täiendused, peaks 2009. ja 2010. aasta eelarve siiski nullis olema,“ sõnas Kulm.
Euro kasutuselevõtuks peab Eesti vastama Maastrichti kriteeriumidele, millest üks käsitleb ka eelarve tasakaalu. Tingimuse kohaselt peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema nõutud tasemele rahuldava kiirusega.
„Suhteliselt konservatiivse eelarvepoliitika tõttu on meie valitsussektori eelarve kiire majanduskasvu aastatel olnud tasakaalus või ülejäägiga. Valitsussektori võlg (suhtena SKPsse) on tagasimaksete ja kiire majanduskasvu tõttu järjest vähenenud, olles Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas väikseim. Seega on Eesti olnud riigi rahanduse kriteeriumide täitmisel edukas,“ seisis euro kasutuselevõtu aruandes.
Pank tuletab aga meelde, et kuigi Eesti täidab riigi rahanduse kriteeriumid suure varuga, on riskide maandamiseks ning majanduse stabiilsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamiseks ülimalt tähtis järgida ka edaspidi konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtteid. Praeguses kohanemisetapis ja väiksemate eelarvetulude tingimustes on see majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks eriti tähtis.