Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Kuue kuu 41,8 miljardi krooni suurusest kogulaekumisest moodustasid maksutulud 33,4 miljardit ja mittemaksulised tulud 8,5 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta esimese kuue kuu laekumisega kasvas riigieelarve tulude laekumine 12,4 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Maksutulusid laekus juunis 6,3 miljardit krooni. Maksutulude kogulaekumine moodustab 45,4 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust ning laekumine on kasvanud 7,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga.Füüsilise isiku tulumaksu laekus juunis 455,7 miljonit krooni ning juuni lõpu seisuga on kokku laekunud 977,6 miljonit krooni. Esimese poolaasta madala laekumise on põhjustanud eelkõige eelmise aastaga võrreldes suurenenud tulumaksutagastused. Füüsilistele isikutele tagastava tulumaksu maht ulatus juunis 75,1 miljoni kroonini ning poole aastaga on kokku tagastatud 1,73 miljardit krooni. Seda on 18,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust juunis 987,6 miljonit krooni ehk 25,4 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.Esimese kuue kuuga on käibemaksu laekunud 10,3 miljardit krooni, mis moodustab 45,1 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Juunis laekus käibemaksu 1,8 miljardit krooni, mis jääb tavapärasele tasemele, kuid tulenevalt eelmise aasta erakorraliste laekumistega seotud kõrgest maksubaasist jäi laekumise kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suhteliselt tagasihoidlikuks. Esimese poolaasta jooksul on käibemaksu kokku laekunud 4,3 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Tegevusharudest paistab madala kasvuga jätkuvalt silma uute mootorsõidukite müügiga seotud sektor. Lisaks on sarnaselt eelnevatele kuudele negatiivse kasvuga impordikäibemaksu laekumine, mis vähenes 35,8 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Aktsiise laekus esimesel poolaastal eelarvesse 4,2 miljardit krooni, mis moodustab 42,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
Mittemaksulisi tulusid laekus juunis 977,4 miljonit krooni ning kuue kuu kogulaekumine moodustab 8,5 miljardit krooni ehk 50,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Võrreldes 2007. aasta esimese kuue kuuga oli mittemaksuliste tulude laekumine kasvanud 37,4 protsenti.Suurima osa mittemaksuliste tulude laekumisest moodustavad toetused 5,1 miljardi krooniga, sealhulgas laekus välisvahendeid ligikaudu 4,2 miljardit krooni ehk 46,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.Lisaks toetustele on kuue esimese kuuga kaupade ja teenuste müügist laekunud 880,6 miljonit krooni. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügi arvelt on laekunud 318,3 miljonit krooni ning tulusid varadelt on teenitud ligi 1,4 miljardit krooni.Muude tulude laekumine kokku ulatus kuue kuuga 778,3 miljoni kroonini, millest 365,3 miljonit krooni laekus saastetasudelt ja 197,6 miljonit krooni trahvidelt. Kõige enam on laekunud saastetasusid, mis moodustavad 71,2 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.Eelarve kulud moodustasid juuni lõpu seisuga 41,8 miljardit krooni, mis on 42,7 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga suurenesid kulud 17,9 protsenti. Tulude ja kulude vahe oli juuni lõpu seisuga 6,1 miljonit krooni.Kululiikidest suurima osakaaluga olid esimese kuue kuu jooksul mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised 32 miljardi krooni ulatuses, mis on 20,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tegevuskulud ehk personali- ja majandamiskulud moodustasid kogukuludest 8,4 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt on välja makstud üle 1,8 miljardi krooni ehk 20,7 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
Seotud lood
Eesti Panga täna avaldatud euro
kasutuselevõtu värskes aruandes viitab keskpank rahandusministeeriumi
prognoosile, mis ennustab Eestile käesolevaks ja järgnevaks kolmeks aastaks
negatiivset riigieelarvet.
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus
maksutulusid 2008. aasta juunis riigieelarvesse 6,3 miljardi krooni ulatuses.
Aasta kuue esimese kuu kogulaekumine moodustab 33,4 miljardit krooni ehk 45,7
protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksutuludest.
Optimismi lainel koostatud riigieelarve
kärpimine valmistab Läti võimudele peavalu. Koondamisteate võib saada tuhatkond
avaliku sektori töötajat.
Eesti riik teenis aasta esimese kuue kuuga
oma reservraha investeerimiselt 863 miljonit krooni, kokku on riigil reservraha
üle 20 miljardi krooni, millest osa hoitakse tallel, osa on aga pidevalt
kasutuses.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.