Maksu- ja tolliameti andmetel laekus
maksutulusid 2008. aasta juunis riigieelarvesse 6,3 miljardi krooni ulatuses.
Aasta kuue esimese kuu kogulaekumine moodustab 33,4 miljardit krooni ehk 45,7
protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksutuludest.
Möödunud aasta juuni lõpuks oli riigieelarvesse laekunud 31,1 miljardit krooni, mis oli 45,7 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksulaekumistest, teatas rahandusministeerium.
Juuni lõpu seisuga on sotsiaalmaksu laekunud 15,4 miljardit krooni, mis moodustab 48,8 protsenti riigieelarves ja lisaeelarves kavandatust. Laekumine kasvas juunis võrreldes eelmise aastaga 16 protsenti.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus juunis 455,7 miljonit krooni ning juuni lõpu seisuga on kokku laekunud 977,6 miljonit krooni. Esimese poolaasta madala laekumise on põhjustanud eelkõige eelmise aastaga võrreldes suurenenud tulumaksutagastused. Füüsilistele isikutele tagastava tulumaksu maht ulatus juunis 75,1 miljoni kroonini ning poole aastaga on kokku tagastatud 1,73 miljardit krooni, mis on 18,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.
Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust juunis 987,6 miljonit krooni ehk 25,4 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Esimese kuue kuuga on käibemaksu laekunud 10,3 miljardit krooni, mis moodustab 45,1 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Juunis laekus käibemaksu 1,8 miljardit krooni, mis jääb tavapärasele tasemele, kuid tulenevalt eelmise aasta erakorraliste laekumistega seotud kõrgest maksubaasist jäi laekumise kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suhteliselt tagasihoidlikuks. Esimese poolaasta jooksul on käibemaksu kokku laekunud 4,3 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Tegevusharudest paistab madala kasvuga jätkuvalt silma uute mootorsõidukite müügiga seotud sektor. Lisaks on sarnaselt eelnevatele kuudele negatiivse kasvuga impordikäibemaksu laekumine, mis vähenes 35,8 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Juuni lõpu seisuga on alkoholiaktsiisi laekunud 1,2 miljardit krooni, mis moodustab 42,7 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Alkoholiaktsiisi laekus juunis 251,6 miljonit krooni ning võrdlemisi tugev laekumine võib olla seotud maksumäärade tõusust tuleneva varude soetamisega. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on aasta kogulaekumised kasvanud 7,3 protsenti.
Kuue kuuga on tubakaaktsiisi laekunud 721,3 miljonit krooni, mis moodustab 55,1 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Juunis laekus sellest 29,4 miljonit krooni. Laekumine kasvab iga kuuga, kuid normaaltaset pole siiani saavutatud ning arvatavasti läheb selleks veel mõned kuud aega. Esimese poolaasta laekumised kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18,1 protsenti, kuid seda tänu aktsiisimäärade tõstmisele ning varude soetamisele eelmise aasta lõpus.
Kütuseaktsiisi on kuue kuu kokkuvõttes laekunud 2,2 miljardit krooni, mis moodustab 40 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Sellest juunis laekus 419,3 miljonit krooni. Kui eelmisel kuul oli laekumine ootuspärane ning vastas kuise laekumise normaaltasemele, siis juunikuu laekumise kasv jäi veidi madalamaks, mille põhjuseks võib eelkõige tuua vähenenud tarbimisaktiivsuse.
Seotud lood
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja
Ülo Kaasik ütles, et aprillikuu maksulaekumised vastasid ootustele
ja riigieelarve otsast tuleb jupp maha võtta.
Peaminister Andrus Ansip on veendud, et
vastuvõetud tulumaksuseaduse muudatus vastab Euroopa regulatsioonidega ja need
riigikogu liikmed, kes seda veendumust jagasid, hääletasid ka seaduse poolt.
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Eesti Panga täna avaldatud euro
kasutuselevõtu värskes aruandes viitab keskpank rahandusministeeriumi
prognoosile, mis ennustab Eestile käesolevaks ja järgnevaks kolmeks aastaks
negatiivset riigieelarvet.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.