Kui veel kevadel sai Tartu Ülikooli
usuteaduskonna bakalaureuseõppes ammutada tarkust erialati kõige odavamalt 10
000 krooni eest semestris, siis septembrist kerkib tasu pea kõikjal
ülikoolides.
Kes riigieelarvelisele ehk tasuta kohale konkursiga ei pääse, sel tuleb arvestada isegi kuni 20 000-kroonise semestrimaksuga, kirjutas postimees.ee.
Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist Tuuli Härson tunnistas, et hinna kujunemise põhikriteeriumiks on see, et õppemaks kataks tehtud kulutused. „Kui kulud suurenevad, suureneb ka õppeteenustasu,“ tõdes ta.
Ka Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool kergitavad õppemaksu kümnendiku võrra, mõnedki nende õppetasud löövad erakoolide omi.
Ülikoolide sisseastujate sõnul on 13 000–14 000 kroonini kerkinud semestritasu paljudele hariduse ihkajaile piir, millest üle ei suudeta maksta.
Postimehe kogutud andmeil on 2008. aasta sügisest kõige odavam õppida Tartus Maaülikoolis põllu- ja aiasaaduste tootmist. Kalleim on sama ülikooli veterinaarmeditsiini eriala, mille semestritasu on 36 600 krooni.
Seotud lood
Tallinna ülikooli senat toetas
tudengiühendustes vastuseisu tekitanud õppemaksu tõstmise eelnõu.
Tänavu riigilt üle kahe miljoni krooni
haridusinvesteeringuteks saanud Jõhvi vald peab järgmisel aastal leppima viis
korda väiksema toetusega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ)
üliõpilasesinduse juhatuse esimees Oliver Kallas ütles aripaev.ee-le, et 10%
õppemaksude tõstmine on mõistlik ja sellest tuleks kinni pidada.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.