Eile kohtusid Suurbritannia peaminister
Gordon Brown ja Venemaa president Dmitri Medevedev, kes arutasid
välistööjõu olukorda Briti kütusekontserni BP tütarfirmas TNK-BP. Paraku
lahkus Brown kohtumiselt tühjade kätega.
Medvedevi ja Browni esimesel kohtumisel käsitleti kahte teemat, mis raskendasid Briti–Vene suhteid: Aleksander Litvinenko mõrv ja Briti saatkondade sulgemine, kirjutas Financial Times.
Brown tahtis kohtumisel kindlaks teha probleeme ühises kütuseettevõttes ja selgitada välja, kas BP vene miljardäridest partnerid võivad olla töötajate viisaprobleemide taga, püüdes saavutada kontrolli ettevõtte üle. Vene aktsionärid süüdistusi omaks ei võta.
Browni esindaja tunnistas, et kohtumine oli otsekohene, kuid eitas mingeid vaidlusi. Tema sõnul ütles Medvedev, et tema ei puutu viisaprobleemidesse ja viisapoleemika on haldustemaatika.
Vene ametivõimud ütlesid eelmisel nädalal, et kiirendavad viisauuendamisi, kuid hoiatasid BP-d, et pooled töötajad peavad sellest hoolimata maalt lahkuma. Tüli firmas TNK-BP, kus osalused jagunevad 50 : 50 Briti kütusekontserni ja Vene oligarhide vahel, on käärinud juba pool aastat. Vene aktsionärid tahavad suuremat sõnaõigust firma juhtimisel ning agressiivsemat laienemist väljaspool Venemaad.
Medvedev ei tahtnud tund aega kestnud kohtumisel järele anda, uskudes, et Brown kibestab tahtlikult atmosfääri, selle asemel, et vaadata tulevikku. Medvedev, kes tahab Briti-Vene suhete normaliseerumist, keeldus järele andmast Londoni palvetele anda välja Andrei Lugovoi, keda kahtlustatakse Litvinenko mõrvas.
Seotud lood
Teisel katsel rahustada Metšeli afääri
pärast mures olevaid investoreid kutsus Venemaa president Dmitri Medvedev võime
üles mitte ahistama erafirmasid ja viimaseid maksma täiel määral makse.
Venemaa president Dmitri Medvedev tahab
võidujooksus Euroopa Liidu ja USAga Kaspia gaasile kindlustada Venemaale õigused
gaasi transportimiseks kolmest riigist, mille arvele langeb 3,3% maailma
reservidest.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.