Optimismi lainel koostatud riigieelarve
kärpimine valmistab Läti võimudele peavalu. Koondamisteate võib saada tuhatkond
avaliku sektori töötajat.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on Eesti ja Läti arengud viimastel aastatel olnud küll sarnase dünaamikaga, kuid Läti majanduse tasakaalustamatuse näitajad on olnud siiski suuremad, kirjutas Postimees.
«Lätis avastati alles mai lõpus, et eelarve vajab kärpimist ja majandusseis on muutunud,» kommenteeris valitsuse otsust politoloog Veiko Spolitis, kes kritiseeris Läti riigijuhtide aeglast tegutsemist.
Läti valitsus võttis eile vastu negatiivse lisaeelarve, millega riigi plaanitud aasta tulusid kärbitakse 235 miljoni lati (5,2 miljardi krooni) võrra ning kulusid 82 miljoni lati (1,8 miljardi krooni) võrra.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics ütles
täna kohtumisel Ameerika Kaubanduskoja esindajatega, et riigi majanduskasv
aeglustub sellel aastal rohkem kui varem ennustatud, sest vähenenud
krediidivõimalused viivad alla tarbimise.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.