Optimismi lainel koostatud riigieelarve
kärpimine valmistab Läti võimudele peavalu. Koondamisteate võib saada tuhatkond
avaliku sektori töötajat.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on Eesti ja Läti arengud viimastel aastatel olnud küll sarnase dünaamikaga, kuid Läti majanduse tasakaalustamatuse näitajad on olnud siiski suuremad, kirjutas Postimees.
«Lätis avastati alles mai lõpus, et eelarve vajab kärpimist ja majandusseis on muutunud,» kommenteeris valitsuse otsust politoloog Veiko Spolitis, kes kritiseeris Läti riigijuhtide aeglast tegutsemist.
Läti valitsus võttis eile vastu negatiivse lisaeelarve, millega riigi plaanitud aasta tulusid kärbitakse 235 miljoni lati (5,2 miljardi krooni) võrra ning kulusid 82 miljoni lati (1,8 miljardi krooni) võrra.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics ütles
täna kohtumisel Ameerika Kaubanduskoja esindajatega, et riigi majanduskasv
aeglustub sellel aastal rohkem kui varem ennustatud, sest vähenenud
krediidivõimalused viivad alla tarbimise.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.