Vene Gazprom teatas täna ühisfirma
loomisest Iraaniga nafta- ja gaasiprojektide tarbeks.
Viimasel ajal on Iraaniga seoses suured poliitilised pinged vahendas lenta.ru. 10. juulil teatas Prantsuse Total loobumisest osalemises Iraani Lõuna-Parsi nafta- ja gaasileiukoha arendamisel ning et katkestab investeeringute tegemise Iraani majandusse poliitiliste riskide tõttu. Mais loobusid Iraanis tegutsemast Briti-Hollandi Royal Dutch Shell ja Hispaania Repsol.
Gazprom on sealses maardlas tegev 1997. aastast. Tänasel kohtumisel kõnelesid Gazpromi juht Aleksei Miller ja Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ka võimalikest Vene gaasitarnetest Iraani põhjapiirkondadesse. Läbirääkimiste lõpuks allkirjastasid Vene monopol ja Iraani riiklik naftafirma vastastikuse mõistmise memorandumi.
Iraan on lääneriikide, eelkõige USA terava kriitika all seoses oma tuumaprogrammiga. Väidetavalt on tegu üritusega tuumarelva valmistada, Iraani enda kinnitusel aga üksnes tuumaenergia tootmise kavatsusega. Kasvanud pinges pole tulevikuks välistatud sõjalised abinõud.
Seotud lood
Iraani ametlik uudiseagentuur IRNA
teatas, et sõlmiti kokkulepped valmistamaks ette kuue uue tuumajaama
rajamist, mis valmivad ilmselt 2021. aastaks.
Venemaa naftagigandi Gazpromi juht Aleksei
Miller prognoosib tuleva aasta jaanuariks gaasi hinna tõusu 22% võrra.
Gazprom tegi pakkumise, et ostab ära kogu
Liibüa eksporti mineva nafta ja gaasi, millega suureneks veelgi Vene
gaasimonopoli kontroll Euroopa kütusetarnete üle.
Maailma TOP 500 suurimate ja
väärtuslikemate ettevõte pingeritta sattusid 13 vene ettevõtet, eesotsas
Gazpromiga, kes platseerus neljandal kohal.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.