Majandusprofessor Janno Reiljani sõnul
näitab see, et ettevõtete omanikud võtavad firmadest raha välja, Eesti
tulumaksusüsteemi krahhi.
"Praegusel juhul on tegemist tulumaksusüsteemi krahhiga," kommenteeris Janno Reiljan, lisades, "see näitab süsteemi õõnsust ja paikapidamatust."
Kui aga küsida, mismoodi mõjutab kapitali väljavõtmine Eesti majanduse olukorda, siis demonstreerib see süsteemi üldist nõrkust, leidis Reiljan. Kui raha võetakse välja, vähenevad ettevõtete kindlus ja tagatised, näidates, et omanikud ei võta oma ettevõtet tõsiselt.
See omakorda teeb võlausaldajad ettevaatlikuks, sest omanikupoolne risk väheneb. Seetõttu väheneb ka ettevõtete usaldusväärsus. Mis aga puutub riigi tuludesse, võtavad omanikud praegu välja raha, millelt nad siiani tulumaksu maksma ei pidanud. See vähendab aga riigi maksutulusid.
Väljavõetava raha Eestisse paigutamist Janno Reiljan ei usu. "Kui oleks olnud ideid, kuhu kapitali paigutada, oleks seda ka tehtud, kuid praegusel hetkel on näha ideede puudust. On tõenäolisem, et Eestisse investeerib raha pigem Eesti omanik kui välisettevõtja, sest viimastel on siia paigutatud põhiliselt teenindussfääri kapital," rääkis Reiljan.
"See, et kapital niisama bilansis seisis, näitab, et Eestis on ideede puudus," ütles Reiljan. Eestisse investeerimise otstarbekus on omaette teema, lisas Reiljan, sest paljudes välisriikides saavad perspektiivsed valdkonnad kasutada soodustusi ja toetusi ning samas maksustatakse tagurlikumad valdkonnad raha ümbersuunamiseks täie rauaga.
Eestis aga maksustatakse kõiki ühtemoodi, mis tähendab seda, et eelisseisundis on väiksema riskiga tagurlikud valdkonnad. Need on Eestis juba põhjalikult välja arendatud ning investeerida oleks vaja just innovaatilistesse valdkondadesse, millel pole riigipoolset tuge, eriti veel praegu, kus riigieelarvet tõmmatakse koomale, rääkis Reiljan.
"Ilma riigipoolse toeta ei ole innovaatilistel valdkondadel suurema riski tõttu piisavalt toetust ja tõukejõudu," leidis professor.
Vanamoodsate ja madalama riskiastmega investeeringute jaoks sobivateks kohtadeks pidas Reiljan turge, kus need sektorid pole veel nii põhjalikult välja arenenud, nagu näiteks Ukraina, Valgevene, Gruusia, Bulgaaria ja Rumeenia. Innovaatilised investeeringud lähevad aga sinna, kus neile on rohkem riigipoolset tuge.
Janno Reiljani sõnul suurendab investeeringute lahkumine ka Eesti majanduslangust, sest majanduskasv sõltub investeeringutest. Samas ei ole see just põhiline, sest praeguse majandustsükli põhjustasid liigne laenuraha ja teatavat sorti ühetüübilised investeeringud. Need viisid kiire hinnatõusuni. Õnneks pole asjad väga hullud, sest tegemist on ainult kinnisvaraturu tagasilöögiga, leidis professor. Probleem oleks siis, kui pangad hakkaksid pankrotti minema.
Praegusel ajal koorivadki suuri kasumeid just teenindussfääri ettevõtted, mis peaksid tootvaid ettevõtteid aitama. Suuremad teenindusvaldkonna ettevõtted kuuluvad välisomanikele ning kasumid lähevad siit välja, selgitas Reiljan.
Seotud lood
Endise keskkonnaministri Villu Reiljani
ihuadvokaat Tarmo Sild juhib aastaid kalafirmasid, mis on rahvusvahelisest
röövpüügist hoolimata saanud rahvaliidu ministeeriumitelt suurema osa
rahvusvahelistest kalapüügilubadest ja miljonites eurotoetusi.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Eiki
Nestori arvates uus tulumaksusüsteem vigane ei ole. „Minu meelest see uus
süsteem on mõistlik,“ sõnas Nestor, „oli selge, et meil tuli teistsugune
tulumaksukord valida ja see, et omanikud sellele mingit pidi reageerivad, oli ka
selge.“
Arco Vara, Vjatšeslav Leedo ja endise
kütuseärimehe Andrei Logvinenko ühisfirma Varamaad Kinnisvara OÜ vähendab 33
miljoni kroonise osakapitali 60 000 kroonini.
Itaalia investori Ernesto Preatoni Pro
Kapital Eesti AS võtab tütaretetvõttest OÜst Ilmarise Kvartal välja ligi 60
miljonit krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.