Võlausaldajate kahjustamisest ja
tulumaksusüsteemi läbikukkumisest on vale rääkida, kommenteeris raamatupidaja
ning auditi assistendina töötav Tarvi Tameri täna majandusprofessor Janno
Reiljani öeldut.
Järgneb Tarvi Tameri kommentaar.
Esiteks, kahtlen sügavalt, et keegi dividendide võtmisega kahjustas võlausaldajate huve. Vastupidise väite tõestuseks tuleks iga ettevõtet analüüsida eraldi. Keskmine Eesti ettevõtte võõrkapitali osakaal on ca 50% kogu allikatest, mis on piisavalt väike protsent, et lubada korralikke dividede võtta. Võlausaldajate huvide rikkumisest ei saa siinkohal juttu ollagi.
Teiseks, ettevõtte tulumaksu süsteemi läbikukkumisest on ka vale rääkida. Oluline on, et reinvesteeritud kapital oleks maksuvaba, mis igas ettevõtluses oluline tõuge arenguks. Mujal riikides tuleb iga aruandeperioodi kasumilt maksta tulumaksu. Väljamaksed on samas teine teema. Pisut suuremaid väljamakseid näen hoopis kui preemiatena eelmise perioodi heade tulemuste eest, milles ei ole midagi halba. Kui praeguse tulumaksusüsteemi eesmärk on dividendide väljamaksete takistamine, on tõesti maksusüsteem krahhis.
Kolmandaks, ei usu, et suuremate dividendide jaoks hoitud vahendid seisid niisama bilansis. Väga paljud ettevõtted ei maksa dividende korraga välja. Suurema tõenäosusega tehakse väljamaksed osade kaupa, mis on ettevõtte rahavoogudele sõbralikum variant. Oluline on teada, et kui võetakse dividende valdusfirmadest,on need tõenäoliselt kogunenud sinna paljudest investeeringutest.
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Eiki
Nestori arvates uus tulumaksusüsteem vigane ei ole. „Minu meelest see uus
süsteem on mõistlik,“ sõnas Nestor, „oli selge, et meil tuli teistsugune
tulumaksukord valida ja see, et omanikud sellele mingit pidi reageerivad, oli ka
selge.“
Lausumisi tänastest, 8. veebruari
ajalehtedest
Majandusprofessor Janno Reiljani sõnul
näitab see, et ettevõtete omanikud võtavad firmadest raha välja, Eesti
tulumaksusüsteemi krahhi.
Dividendide avansiline maksustamine võib
määramata ajaks edasi lükkuda, mis suurendaks järgmise aasta eelarvetulude
laekumist 1,4 miljardi krooni võrra.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.