Eestlane lepib tarbijana pettusega

Eile ja täna Eestis viibiva komisjoni tarbijakaitse voliniku bulgaarlanna Meglena Kuneva sõnul ei ole eestlased oma õigustest teadlikud, mistõttu kannatab lõpuks ka kogu majanduskeskkonnas pakutav kvaliteet.

Kuneva tutvustas Gallupi juulis koostatud uurimust, millest selgus, et probleemide korral ei tee koguni 8% eestlastest selle suhtes midagi ja vaid 3% esitab müüja või teenusepakkuja vastu ametliku kaebuse.

Ometi ei tähenda see, et siinne rahvas üldse tarbijamuredega ei tegeleks. Nimelt pöördus 53% uurimuses osalenud inimestest probleemi lahendamiseks müüja või teenusepakkuja poole, 13% aga Tarbijakaitseametisse. Ülejäänud üritasid oma õiguste kohta infot leida internetist või küsisid nõu sõpradelt sugulastelt. Väga vähe teatakse aga valitsusvälistest tarbijakaitseühendustest, mistõttu nende poole pöörduti vai 1% juhtudest.

Praegu osatakse abi paluma minna üldjuhul vaid müüja juurde või Tarbijakaitseametisse. 36% inimestest pöörduks kauba müüja või teenusepakkuja poole. Tarbijakaitseametisse pöörduks 35%. Väga vähesed, 6%, otsiksid infot ja nõu oma õiguste kohta tarbijana internetist või sõpradelt-sugulastelt. Vaid 4% pöörduks valitsusvälise tarbijakaitse ühenduse poole ja 2% advokaadi poole. Kõigest 1% küsitletuist nimetas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskust. Kordagi ei mainitud valitsust, ministeeriume, kohalikke võime või Euroopa Liidu esindusi.

Gallupi intervjuudes osalenud 1000 Eesti kodanikust vanuses 21-45 aastat ütles 20%, et on viimase kahe aasta jooksul sattunud eksitava reklaami või ebaausaks peetava turundustegevuse ohvriks. Enim oli probleeme telekommunikatsioonifirmade ja koduelektroonika müüjatega (vastavalt 19% ja 16% muredega kokkupuutunud inimestest). Veidi vähem oli segaseid juhtumeid internetis või telefoni teel ostu sooritanutel (13%). Reisifirmadega on muresid olnud 12%-l, lennufirmadega 11%-l ja pankade või muude krediidiasutustega 9%-l inimestest.

Olukorda iseloomustab hästi vastus küsimusele, kas tarbija sooviks oma õigustest rohkem teada. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 60% küsitletuist.

28% tunneb, et Eesti õigussüsteem pakub neile piisavat kaitset, karistades firmasid, kes neid petavad. 41% kodanikest aga kardavad, et karistused ei ole piisavad. 31% ei osanud sellele küsimusele vastata.