• OMX Baltic−0,28%300,91
  • OMX Riga0,14%881,28
  • OMX Tallinn−0,44%1 904,62
  • OMX Vilnius0,36%1 176,52
  • S&P 500−0,47%5 955,25
  • DOW 300,37%43 621,16
  • Nasdaq −1,35%19 026,39
  • FTSE 1000,64%8 724,34
  • Nikkei 225−0,25%38 142,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • OMX Baltic−0,28%300,91
  • OMX Riga0,14%881,28
  • OMX Tallinn−0,44%1 904,62
  • OMX Vilnius0,36%1 176,52
  • S&P 500−0,47%5 955,25
  • DOW 300,37%43 621,16
  • Nasdaq −1,35%19 026,39
  • FTSE 1000,64%8 724,34
  • Nikkei 225−0,25%38 142,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • 01.08.08, 16:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalmaksust ei jätku raha pensionite maksmiseks

2009. aastal kasvavad pensionid selle aasta omadega võrreldes 2,7 miljardit krooni, moodustades 21% riigieelarvest. Riik ei suuda pensionitõusu aga sotsiaalmaksust katta.
Samas, pensionid välja maksmata ei jää," kinnitas rahandusministeerium reede õhtul. Kui sotsiaalmaksust tuleb puudus, kaetakse pensione tuleval aastal laekuvast tulumaksust ja käibemaksust. Vajadusel saab minna ka pensionireservi kallale.
Rahandusministeeriumi andmetel pole tarvis muuta seadust ega võtta vastu eraldi poliitilist otsust, et maksta pensioni tulumaksu- ja käibemaksu laekumiste arvelt. Kui seda aga tehakse, jääb rahastamata mõni muu n-ö vabast rahast planeeritud eelarveline kulutus.
Pensioniindeksit ehk pensionide suurust arvestatakse igal aastal uuesti ning see sõltub tarbijahinnaindeksi ning sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. Seetõttu kulub tuleval aastal pensionite maksmiseks rohkem kui viiendik kogu planeeritavast riigieelarvest ehk 20,4 mld krooni. Seda kõike ei suuda riik katta sotsiaalmaksust, selgitas rahandusministeerium riigieelarve tagamaid.
Nii inflatsioon kui sotsiaalmaksu kasv on olnud oodatust kõrgem, mistõttu kasvavad tuleval aastal ka pensionid rohkem kui muidu.
Pensionid pole rahandusministeeriumi ainus mure. Hüppeliselt suureneb ka välisfinantseerimise ja kaasfinantseerimise ning haigekassa eraldiste maht, kuid paljud riigieelarve laekumised on sihtotstarbelised. See tähendab, et neid ei tohi aukude lappimiseks kasutada, isegi kui riigikassas raha tegelikult on.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele