Justiitsministeerium ei pea
rahandusminister Ivari Padari poolt järgmiseks aastaks ette antud 1 701,48
miljoni krooni suurust piirsummat reaalseks ning küsib 235,82 miljonit krooni
lisaraha.
Justiitsministeerium on koos siseministeeriumiga ühisel seisukohal, et olukorras, kus riigieelarve maht 2009. aastal suureneb eeldatavasti kiiremas tempos kui SKP ning riigil ei ole ootamatuid, erakorralistest situatsioonidest tingitud kulutusi, pole poliitiliselt absoluutselt võimalik sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamine käesoleva aastaga võrreldes, seisab justiitsministeeriumi 2009. aasta eelarve projektis.
Samuti peab justiitsminister Rein Lang vääraks sisejulgeoleku ja õiguskaitse eelarve osakaalu vähendamist riigieelarve kogumahust. „2008. aasta lisaeelarve koostamisel vähendasime justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid võrreldes teiste ministeeriumidega kõige rohkem (5,48%), mistõttu oleme jõudnud õiguskantsleri poolt viidatud piirini, millest edasi täiendav kärbe tähendaks olulist riigi tuumikfunktsioonide nõrgestamist,“ kirjutatakse eelarveprojektis.
Rahandusminister Ivari Padar kirjutas justiitsministeeriumile ja tema valitsemisalale 2009. aastaks ette piirsumma 1 701,48 miljonit krooni, millest välistoetustest on planeeritud finantseerida kulutusi 31,83 miljoni krooni, riigituludest 1 526,72 miljoni krooni ja muudest allikatest 152,93 miljoni krooni ulatuses.
Justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt on ministeeriumi ja tema valitsemisala minimaalsete vajaduste katteks vaja 1 793,46 miljonit ning edasiseks arenguks 85,267 miljonit krooni.
2008. aasta vähendatud eelarvega võrreldes taotleb justiitsministeerium 124, 22 miljoni krooni võrra suuremat eelarvet. Kui kohtunike palgad külmutataks oleks justiitsministeeriumi valitsemisala võimalik hakkama saada 2008. aasta alguse eelarve tasemega, kuid ministeerium lähtus tänasest olukorrast, kus keskmise palgaga seotud ametiisikute palgasüsteem ei veel seadustatud ning arvestas kohtunike palgatõusu järgmise aasta eelarvesse sisse.
124, 22 miljoni krooni ulatuses on justiitsministeeriumi hinnangul võimalik vahendeid leida oma valitsemisala tuludest-kuludest. 100 miljonit krooni loodetakse saada järgmisel aastal jõustuvast eelnõust, mis tõstab kohtumenetluse lõivud õigusemõistmist katvate kulude tasemele. Need summad tahetakse suunata justiitsministeeriumi valitsemisala kulude katmiseks. Teise sammuna teeb ministeerium ettepaneku vähendada Viru Vangla remondikulusid järgmiseks kaheks aastaks, seeläbi vabaneks tegevuskuludeks umbes 24,4 miljonit krooni.
Järgmise aasta kulude katmiseks esitas justiitsministeerium rahandusministrile kärbitud eelarve asemel 235,82 miljoni krooni suuruse lisataotluse.
Seotud lood
Eile Reformierakonna suvepäevadel esinedes
tõstis justiitsminister Rein Lang riigieelarve kärbete erinevaid võimalusi
kommenteerides teistest kõrgemale vanemahüvitise.
Südantlõhestavate välireklaamidega lastele
raha korjavad haiglad deklareerisid mullu 161 ja 11 miljonit krooni kasumit,
kirjutab Ekspress.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaksid
halbade uudiste ootajad praegu veel viimast võtma, sest mitmed märgid viitavad
majanduse olukorra paranemisele.
2009. aastal kasvavad pensionid selle aasta
omadega võrreldes 2,7 miljardit krooni, moodustades 21% riigieelarvest. Riik ei
suuda pensionitõusu aga sotsiaalmaksust katta.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.