Tallink püüab iga hinnaga streiki takistada

EMSA aseesimees Jüri Lember viibis ise Baltic Princessil, et veenda suuremal hulgal inimesi streigist osa võtma. Lember ütles aripaev.ee-le, et Tallinki juhtkond pole proovinud inimestega otse suhelda, teavitamine käib kaptenite kaudu.

„Juhtkonna pöördumised tulevad alati viimasel hetkel. Tippjuhtkond pole üldse nii madalale laskunud, et inimestega kohtuma tulla. Kapteni kaudu loetakse ette kirjalikke keskastmejuhtide pöördumisi,” märkis Lember.

„Tööandja teatab, et streik on ebaseaduslik. Minule laevapardal sõna ei antud. Ostsin reisijapileti, et laevale pääseda. Palusin kaptenilt sõna, aga seal oli keegi karmihäälne härramees kontorist, kes esindas tööandjat, ja teatas et ma ei tohi sõna võtta. Nüüd ma käin siin laeval ringi ja räägin inimestega,” rääkis Lember.

Lemberi sõnul läheb tõenäoliselt streigi kaasa ca 60% inimestest, nagu algul plaanitud. Näiteks Baltic Princessi masinamehed on otsustanud streikida, mistõttu laeva väljumine hilineb pool tundi. Hilineda võivad streigi tõttu kokku kolm laeva. Tallinna, Stockholmi ja Helsingi sadamates on kokku streik viiel laeval: lisaks Baltic Princsessile veel Staril, Superstaril, Victorial ja Romantikal.

Kõik streikijad ei tule laevalt maha. Kindlasti 300-500 inimest peaks D-terminali ette kogunema, prognoosis Lember. Kuna Tallinna Sadam on keelanud seal avalikku koosolekut läbi viia, siis streikijad on sunnitud sealt edasi minema Portuse hotelli, kus on ka seminariruumid kinni pandud.

“Tallink on asja väga tõsiselt võtnud ja teeb kõikvõimalikke takistusi, et inimesi hirmutada ja streigi korraldamise võimalikult raskeks teha,” nentis Lember. Näiteks Romantikal saadeti kapteni kaudu inimestele sõna, et niipea kui nad laevalt maha lähevad, arreteerib Rootsi politsei nad, kuna EMSA pole Rootsi võime streigist teavitanud.

EMSA esindaja sõnul on Stockholmis streikijatel vastas Rootsi meremeesteühing ja Helsingis vastavalt Soome meremeesteühing, kes toetavad streikijad kohvi ja koogiga.

Lemberi sõnul usub ta, et tänasest streigist on kasu ja see annab signaali Tallinki juhtkonnale, et tegu pole ametiühingute mängudega. „Pole väga tõsiseltvõetav töötada 7000-8000 krooni laeval, kus on mitmed tervistkahjustavad faktorid ja lisaks nõutakse veel mitme keele oskust. Laevapere liikmed on jäetud unarusse, võrreldes sellega, kuidas maal on palgad tõusnud,” ütles Lember, lisades, et juba 1997. aastal kirjutas Enn Pant alla kollektiivlepingule, kus oli sätestatud laevatöötajate palga kasv korrelatsiooni riigi keskmisega palgaga.

Tallink ei ole täna streigi kohta ühtegi avaldust teinud, ettevõtte pressiesindajat ei olnud võimalik telefoni teel tabada.