Tallinki streigijuht: meremehed lüpsja ja taksojuhi palgaga enam ei lepi

„Tahaksin Enn Pandile öelda, et selline veidi arrogantne suhtumine oma töötajaskonda juhtkonna poolt võiks möödanik olla. Ka laeval küsiti mult, kas Tallinki juhtkond ei tule meiega kokku saama. See siin ei ole ametiühingute mäng, see on inimeste tõsine nõudmine. Neli aastat merekoolis õppinud mehed ei ole täna enam nõus töötama taksojuhi või lüpsja palgaga,” rääkis streigijuht.

„Tallink tegi ka selle vea, et ei tulnud täna siia kohale. Ainus juhtkonnapoolne pöördumine, mis täna hommikul tuli kirja näol, loeti Baltic Princessi pardal ette. Selles juhtkond lihtsalt väitis, et streik on ebaseaduslik. Seal oli kirjas ka see, et Tallink oli meile kui ametiühingule teinud pakkumisi. Aga juttu polnud sõnagi sellest, et lõpuks püütakse mõistuspärane pakkumine teha,” ütles Lember.

Tallink on teinud läbi riikliku lepitaja 30. juulil pakkumise tõsta tehnilise meeskonna palka 8% ja teenindaval personalil 16%. „Kui teenindavast personalist rääkida, siis see 16% pole päris 16%, sest nad on vahepeal ise tõstnud töötasu. Tegelikkuses saaksid inimesed vaid 600 krooni juurde,” rääkis ta.

Lember tuletas meelde ka 1997. aastal allkirjastatud kollektiivlepingut, kus on öeldud, et kord aastas indekseeritakse töötasu sõltuvalt keskmise palga kasvust Eesti riigis. Nad ei taha tunnistada oma seadusliku kohust ja tõsta kollektiivlepingust tulenevalt palka vähemalt 20,5%, ütles streigijuht.

Lember ütles, et ta inimesi eriti streikima tulemise osas ümber ei veennud, aga kahtlejatele andis ta kindlust juurde. „Kinnitasin neile, et streigi saab Eesti vabariigis ebaseaduslikuks kuulutada vaid kohus. Teiseks, et kella ühest kaheni töösuhe peatub ja ei ole mingeid töösuhtest tulenevaid kohustusi, allumist sisekorrale jne. Kinnitasin ka seda, et ametiühingu liikmeid, kes peaksid kannatama tööandja ebaseaduslikest aktsioonide tõttu, näiteks töötasust ilma jääma, neid ametiühing aitab rahaliselt. Eeldatavasti garanteerime keskmise palga kolmeks kuuks,” ütles Lember.

Kui Tallink kellegi töölepingu ebaseaduslikult lõpetab, siis on ainus võimalus õiguskaitseorganite poole pöörduda, kommenteeris ta kuuldust, et osadel inimestel on ähvardatud streikimise eest kolmeks kuuks palk ära võtta.

„Esimene asi, mis kõigil kästi teha, oli streigilt tagasi tulles hakata seletuskirju kirjutama. Ma ei tea, mida inimesed peavad kirjutama. Arvatavasti seda, et nad osalesid seaduslikus streigis,” rääkis Lember Tallinki-poolsetest survestusmeetmetest. Lember ütles, et Stockholmis oli kuuldavasti suletud laevauks, et töötajad ei pääseks välja streikima. Kui see tõele vastab, on see õiguste rikkumine, märkis streigijuht.

Lember siiski ei usu, et Tallink selliste meetmetega inimesed järgmise streigi ajaks täiesti ära hirmutaks. „Nagu siin näha, on inimeste üksmeel tugev. Meil on ju põhiline puudus täna turul masinameestest,” tõi streigijuht välja näiteks masinameeste tugeva positsiooni.

„Hoiatusstreigiga püüame anda märku, et nad on mõistetamatult kaua venitanud läbirääkimistega ja pole täitnud meie kui ametiühingu ja töötajate esindajate seaduslikke nõudmist, et töötasu tõuseks 1. septembrist 20,5%. Hoiatusstreigi eesmärk pole veel majandusliku kahju tekitamine. Kui läbirääkimised ei too soovitud resultaati, oleme me septembris sunnitud minema pikemaajalisele streigile,” rääkis ta edasistest arengutest.

Täna, 04. augustil kella 13-14.00 toimus Tallinki laevaperede ühetunnine hoiatusstreik. Hoiatusstreik hõlmas Baltic Princessi, Victoria ja Superstari laevaperesid Tallinna Sadamas, Stari meeskonda Helsingis ja Romantika meeskonda Stockholmis. Tallinna Sadama D-terminali juurde kogunes koos streikivate laevaperedega üle 400 inimese.

Rootsis streigiti M/L Romantika pardal, päikesetekil, sest kapten pani laeva väljapääsud kinni. M/L Star meeskond lahkus Helsingi sadamas laevast terminali. Hinnanguliselt osales streigis 60-70% laevaperedest nii laevade pardal kui terminalides, toimus hilinemisi laevade graafikujärgses väljumises. Hoiatusstreigi eesmärgiks oli juhtida tööandja tähelepanu töötajate nõudmiste tõsidusele käimasolevatel palgaläbirääkimistel.