Aaviksoo ministeeriumi eelarve lähtub lubadusest NATO-le

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul alustati rahvusliku kaitsevõime ülesehitamist 1992. aastal ning see protsess pole kaugeltki veel lõppenud, teatas ministeerium. „Kooskõlas meie lubadustega Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumisel on vabariigi valitsus ja kaitseministeerium võtnud kohustuse viia Eesti kaitsekulutused tasemele 2 protsenti SKT-st,“ lausus Aaviksoo.

Rahandusministeeriumi poolt kaitseministeeriumile ette kirjutatud piirnumber 2009. aastaks tähendab riigikaitseliste kulutuste osakaalu langemist suhtena SKT-sse tänavuselt 1,8 protsendilt 1,48 protsendini eeloleval aastal. See on teravas vastuolus Eesti poolt NATO riikide ees võetud kohustuste ja koalitsioonileppe eesmärkidega.

Kaitseministeeriumil on koostöös partneritega kokku lepitud pikaajaline strateegiline arengukava, mille raames antud lubadused rõhutavad meie kiirreageerimissuutlikkuse, esmase iseseisva kaitsevõime ja vajaliku infrastruktuuri arendamise vajadust.

Eelseisvate aastate prioriteetsemad projektid on kaitsejõudude mobilisatsiooni- ja valmisolekutaseme oluline tõstmine, NATO kaasrahastamisel toimuv Ämari lennubaasi arendamine, Kaitseliidu arendamine ja kaitseväelaste sotsiaalsed garantiid.

Kooskõlas NATO-ga saavutatud kokkulepetega ning tuginedes riigieelarve planeerimisele on kaitseministeerium koos kaitseväega koostamas 10-aastast arengukava, mis peab tagama Eesti kaitsejõudude pikaajalise koostöö alused meie liitlastega.

Kaitseministeeriumi eelarvetaotluse maht 2009. aastaks on 5 800,7 miljonit krooni, mis moodustab 1,9 protsenti riigi SKT-st.