Eestis eriprojektid au sees

Aasta tagasi Piritale teletorni lähedale oma majja kolinud Triin Kangert isegi ei kaalunud tüüpprojekti järgi ehitamist, sest sooviti erilist maja, mis vastaks just nende pere nõudmistele. "Meie sooviks oli karbikujuline maja, suured aknad ja palju looduslikke materjale," kirjeldas Kangert. Enne praeguse kodu asukoha leidmist loobus nende pere kahjutundega ühe muidu ilusa krundi ostmisest, sest sellega käis kaasas juba valmis projekt, mis Kangertitele ei sobinud.

Ka kõik Kangerti tuttavad on oma kodud ehitanud arhitektidelt tellitud projektide järgi. Arhitekt leitakse põhiliselt tuttavate soovituste järgi. Kangert oli kasutanud arhitekt Sten Aderi abi juba oma eelmises kodus, seetõttu polnud pikka mõtlemist. "Meie maitsed kattuvad ja Sten suutis oma ideid meile hästi selgitada," kiitis Kangert. Uue kodu uhkuseks on läbi maja kulgev paekivist sein. Tellija idee oli kasutada paekiviseina saunas, kuid arhitekt soovitas jõulisemat esitust.

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri sõnul on kruntide detailplaneeringutes ette nähtud arhitektuursed erinõuded, millele iga tüüpprojekt ei vastagi. Erinõuded võivad olla näiteks katusekalde suurus, looduslike või tehismaterjalide kasutamine. Oma erinõuded on igas piirkonnas, kuid kui krunt asub näiteks mere ääres, tähendab see automaatselt tervet hulka erinõudeid. "Põhimõtteliselt pole meil tüüpprojekti vastu midagi, kui ta ehituslikult vastab võimalikele erinõuetele," lisas Kelder.

KOKO Arhitektide juhataja Andrus Kõresaar soovitab eriprojekti kindlasti tellida neil, kel on ka eriline krunt. Põldudel asuvates elamurajoonides on kinnisvara väärtus tulevikus arvatavasti ka väiksem ja eriprojekti maksumus moodustaks maja hinnast liiga suure protsendi.

Arhitektide hinnangul võiks eriprojekti hind olla keskeltläbi 5-10% kodu ehituse maksumusest. Kõresaar arvestas, et võttes aluseks 200-250 ruutmeetri suuruse elamu ehitusmaksumusega 4-5 miljonit krooni, tuleb projekti hinnaks 300 000 krooni ringis.

Sten Ader SKAD Arhitektidest ütles, et nende büroost tellides läheb 180-250ruutmeetrise eramu arhitektuurne projekt maksma 80-120 000 krooni kandis.

Kui inimene on otsustanud eriprojekti kasuks, tuleks leida endale sobiva käekirjaga arhitekt. Selleks on parim viis tutvuda erinevate arhitektide varasemate töödega. Eesti inimesed teevad seda põhjalikult.

Nii on Kõresaarele tema kunagised kliendid rääkinud, et projektihuvilised käivad aia taga kiikamas ja mõni palub luba sissegi vaatama tulla. "Isegi täitsa metsa ehitatud maju on üles otsitud," imestas Kõresaar. Varasemate tööde fotosid, sageli koos aadressidega, leiab arhitektibüroode kodulehekülgedelt.

Et tellija ja arhitekt töö käigus tülli ei läheks, tuleks alustuseks paika panna kummagi poole kohustused. Kõresaare sõnul eeldavad kliendid vahel, et arhitekt juhib kogu projekti ja ka ehitust. Nii see siiski pole. Teiseks komistuskiviks võivad saada maitseerinevused. Kolmandaks soovivad tellijad vahel saada asju, mida pole ehituslikult võimalik teostada. Neljandaks ei räägita arhitektile avameelselt oma rahalistest võimalustest.

Kõikjal maailmas, eriti Ameerikas, on kasutusel kataloogimajad. Eriprojektiga tehakse vaid paar protsenti eramutest. Need on siis väga eripalgelised ja kallid kunstiteosed.

Kataloogimaja iseenesest pole halb: tuleb odavam ja kindla kvaliteediga, klient saab varem valminud sama projektiga maju juba looduses näha. Valik on sama, mis poe- või rätsepaülikonna vahel valides. Tahad erilist tegumoodi või ebastandartset lahendust, pöördu meistri poole. Sellest ka siis suurem hind.