Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi ettevõtteid kummitab pankrotioht
Rootsis on sel aastal pankrotti läinud enam
ettevõtteid kui mullu.
Kohaliku krediidiinfot pakkuva ettevõtte UC andmetel kasvas juulis pankrottide arv veelgi, seda peamiselt hotelli- ja restoranisektoris ning jaekaubanduses ja ehituses, kirjutas e24.se.
Kokku pankrotistus juulis 349 ettevõtet ehk 3% enam kui mullu juulis.
"Nii hotelli- ja restoranisektoris kui ka kogu jaekaubanduses oli enne juulit näha, et pankrotte esines selgelt vähem kui varem. On võimalik, et negatiivsed majanduskeskkonna signaalid on nüüd reaalselt vähenenud tarbimiseni viinud, mis annab otseselt hoobi just nende sektorite ettevõtetele,“ märkis UC esindaja Fredrik Polland.
Hansapank Eesti juht Priit Perens ütles
aripaev.ee-le, et kui laenud oleks välja antud kroonides, kergendaks
devalveerimine laenukoormat, kuna aga laenud on eurodes, pankrotistaks
devalveerimine Eesti majanduse.
Rootsi konjunktuuriinstituudi andmetel on
nüüd riik ametlikult madalkonjunktuuris, kuna sealsete majapidamiste ja
ettevõtete kindlustundeindikaator näitab negatiivset tulemust.
Spetsialistide hinnangul võtavad laenud
Eesti elaniku keskmisest palgast enda alla tervelt 40%. Pole siis imestada, et
jahenevas majanduskeskkonnas ei kiirusta inimesed endale uusi pangalaene
kaela võtma.
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.