• OMX Baltic0,36%272,6
  • OMX Riga−0,07%873,71
  • OMX Tallinn−0,4%1 753,32
  • OMX Vilnius−0,18%1 047,68
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,54%8 097,06
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,95
  • OMX Baltic0,36%272,6
  • OMX Riga−0,07%873,71
  • OMX Tallinn−0,4%1 753,32
  • OMX Vilnius−0,18%1 047,68
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,54%8 097,06
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,95
  • 07.08.08, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sampo teenis poolaasta kasumiks 374 miljonit

I poolaastal 2008 oli Sampo Panga pangandustegevuse kasum 374 mln krooni. Kasumi kasv tugines nii tulude kasvule kui ka kuluefektiivsuse paranemisele.
Omakapi-tali tootlikkus oli I poolaastal 50,2% (2007 I pa 29,8%) ja kulu/tulu suhtarv oli 44,6% (2007 I pa 53,3%), teatas pank.
Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe kommenteerib I poolaasta majandustulemusi järgmiselt:
„2008 I poolaasta majandustulemused näitavad Sampo Panga stabiilse ja kasumliku kasvu jätkumist. Poolaasta tulemused peegeldavad jätkuvat tulude tõusu ja kuluefektiivset juhtimist. Kuigi majandusaktiivsus on viimaste aastate kiirete kasvutempodega võrreldes aeglustunud, oleme saavutanud omakapitali tootlikkuse taseme 50%. II kvartali majandustulemused on parimad panga ajaloos.
Tänu kliendikesksele lähenemisele ja atraktiivsetele pakkumistele on pank kasvatanud nii laenude kui ka hoiuste mahte üle turu keskmiste näitajate. Panga laenuportfell suurenes aastaga 34% ja hoiuste maht 17%. Laenude kvaliteet on jätkuvalt stabiilne. Danske Bankiga ühinemise tõttu muutis Sampo Pank II kvartalis allahindluste metoodikat. Laenude allahindluse suhe laenuportfelli oli I poolaastal 0,52% (2007 I pa 0,71%).
Ettevõtete laenuportfell suurenes aastaga 35% ja eraisikute oma 32%. Laenude väljastamisel jätkame konservatiivset joont. Väheaktiivse majandusarengu tingimustes hindame tähelepanelikult laenutaotlejate maksevõimet nii täna kui ka tulevikus. Eluasemelaenude turul on Sampo Pank suuruselt teine laenumüüja.
Ettevõtete ja eraisikute hoiuste mahud suurenesid aastaga vastavalt 12% ja 36%. Hoiuste kasvu allikateks olid nii arveldusmahtude kiire kasv kui ka panga investeerimistoodete aktiivne müük. Arvelduste mahud on aastaga suurenenud 35%, mis kinnitab, et järjest enamatele klientidele on Sampo Pank kujunenud põhipangaks. Jõudsalt suurenes eraisikute tähtajaliste hoiuste maht. 2008. aastal müüsime edukalt ka viit investeerimishoiust.
Lisaks Sampo Panga ühinemisele Danske Bankiga ja uue visuaalse identiteedi kasutuselevõtule ühendati 2008. aasta II kvartalis vastavad tehnilised infrastruktuurid, mis tõi kaasa täiendavaid kulutusi. Aasta teisel poolel jätkuvad ettevalmistused, et integreeruda Danske Banki ühtse tehnoloogilise platvormiga 2009. aasta sügisel.”

Seotud lood

Uudised
  • 02.06.08, 19:02
Sampo Pank: Danske nimi oleks liiga kalliks läinud
Sampo Panga kommunikatsioonidirektor Ranno Pajuri rääkis, et panga nimi jäi vahetamata, kuna see oleks kaasa toonud liialt suuri investeeringuid.
Uudised
  • 07.08.08, 15:53
Tallinna börs: plaanime tehingutasusid alandada
Tallinna börsi turuteenuste juht Kalle Viks ütles, et Eestis on tehingutasud börsil endiselt madalaimad ning pikemaajaliseks eesmärgiks on kindlasti tasude edasine alandamine.
Uudised
  • 13.05.08, 12:51
Sampol Soomes klientide arvutites nuhkimise kahtlus
Soome andmekaitseamet on kodanikelt saanud kaebusi selle kohta, et Sampo Panga IT-süsteem kogub klientide arvutitest väga detailseid andmeid.
Uudised
  • 30.06.08, 11:46
Sampo hakkab laene väljastama uue intressimäära alusel
Alates 1. juulist võtab Sampo Pank kasutusele uue Eesti krooni baasintressimäära Sampo Prime.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele