Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Karina Loi ütles, et ministeeriumis pole ühtegi ametikohta, mis ei täidaks
selget eesmärki. Lisaks tuleb arvestada, et koondamisega kaasnevad kohe
hüvitised.
"Põllumajandusministeeriumi koosseisus ei ole tänase päeva seisuga ühtegi ametikohta, kus ei oleks taga väga selged eesmärgid, tegevused ja ülesanded," ütles pressiesindaja.
"Kui rääkida inimeste koondamisest, siis tuleb arvestada, et sellega kaasnevad kohe koondamishüvitised, mis kokkuhoiu mõttes eesmärki ei täida ning teisest küljest jääksid täitmata vastavad ülesanded, mis ametikohal täidetakse," sõnas ta.
Loi ütles, et sellest kaalutlusest lähtuvalt hindab ministeerium tänasel hetkel eelkõige täitmata ametikohtade mittetäitmise ja ka nende kaotamise võimalusi. "Kuid ka siinjuures tuleb arvestada, et mõningaid ülesandeid ei ole võimalik ministeeriumil siis rahuldaval tasemel täita," sõnas ta.
"Samuti tuleb silmas pidada, et enamjaolt on täitmata ametikohtade puhul tegemist raseduspuhkusel olevate ametnike ametikohtadega, kelle ülesandeid täidavad olemasoleva ametnikud lisaülesannetena. Loomulikult on alati võimalus ka tööülesannete ümberjaotamine, kuid ka seda saab teha mõistlikul määral. Kõikide nende küsimustega tegeleme pidevalt ning loomulikult tuleb meil arvestada ka tegevuskulude kärpimisest tulenevate asjaoludega," rääkis ta.
Tänase päeva seisuga on põllumajandusministeeriumi koosseisus 250 ametikohta ning 2008. aasta jooksul on koondatud 1 ametikoht (2008. aasta keval kaotati rahanduse ja halduse asekantsleri ametikoht).
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa ütles, et sellel aastal on ministeeriumi
haldusalas kas juba koondatud või parasjagu koondamisel kokku 108
ametikohta.
Haridus- ja teadusministeeriumil
kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm ütles, et säästuprogrammi
rakendamiseks on vaja koondada vähemalt 15 ametkohta - personalikulu
sääst oleks vähemalt 5,3 miljonit krooni.
Siseministeeriumi avalike ja välissuhete
osakonna esindaja Kristina Leer ütles aripaev.ee-le, et vähendab oma
eelarvet (156,9 mln kr) 2009. aastal rahandusministeeriumi poolt etteantud
piirmäära ulatuses 8% ehk 12,6 mln krooni.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina
Kareva vahendas, et ministeerium ei asu inimesi koondama, kuna see tooks
kaasa turvalisuse olulise halvenemise.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.