Eesti põllumajanduse tugevaima valdkonna
-piimatootmise - jätkusuutlikkus on kriitilisele piirile jõudnud, sest piima
igalt müügikilolt tiksub tootjale kroon kahjumit.
Eesti piimatootjate keskliit hõikas enam kui sada piimatootjat murest tuleviku pärast Tartusse kokku, et leida üheskoos ohtlikust olukorrast väljapääs, kirjutas Pärnu Postimees. Nagu konverentsil kõlama jäi, on ahel tootmine–töötlemine–turustamine paigast ära, kui piima peab tootma kahjumiga, et töötlejale-turustajale ikka kasumit jaguks.
Arvutuste aluseks konverentsil oli Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Rando Värniku tehtud uuring, mis selgitas, et piima tootmise omahind on kokkuostuhinnast kõrgem. Kui tootja saab kilo piima eest 4.20 krooni, on ta selle tootmiseks kulutanud keskeltläbi ühe krooni rohkem.
Nagu OÜ Vändra tegevjuht Ilmar Teevet ütles, katab ta kahju riiklike toetuste arvelt, kuid see pole lahend. Tema sõnutsi võib tõsi olla, et samas vahekorras käib tootmine põhjanaabrite juures, kuid võrrelda neid Eestiga on vale. “Seal mail on tootmine välja arendatud ammuilma, meil on see praegu käsil ja investeeringud tuleb suuresti just piimamüügirahast katta,” põhjendas Teevet.
Kui võrrelda Eesti piima hinda Euroopa Liidu keskmisega, on kokkuostuhind Eestis tunduvalt madalam, samal ajal kui poemüügihind erineb vähe. Kui Eesti piimatootja nuputab, mille arvelt kahjumkulusid katta, näitavad Eesti konjunktuuriinstituudi andmed piimatööstusele mullu kahekordistunud kasumikasvu ja 3,5kordset kasvu selle aasta esimese kvartali tulemusena.
Seotud lood
Külma kevade ja vihmase suve tõttu on
meesaak tavalisega võrreldes üle kolmandiku väiksem ning seetõttu on mesinikud
olnud sunnitud tõstma meehindu keskmiselt 10 protsenti.
Hiljuti ühisrinde moodustanud
piimatootjad kaaluvad müügilepingute ülesütlemist ja toodangu suunamist
neid esindava uue juriidilise isiku kätte, mis võib haarata 73%
Eesti toorpiimast.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.