Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni
aseesimees Ain Seppik ütles aripaev.ee-le, et kui valitsus pole aasta jooksul,
mil majandus on alla käinud, suutnud kulutusi kärpida, siis miks peaks ta
seda nüüd suutma.
Näiteks oli Seppik nõus Reformierakonna ettepanekutega uue riigieelarve suhtes, et vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta ning pensionide tõstmine peab jätkuma kavandatud tempos.
"Vanemahüvitist oleme alati toetanud ning pensionide tõstmises on Keskerakonna seisukoht selge - ilma tõstmiseta ei ela pensionärid praegust inflatsiooni arvestades lihtsalt ära," ütles Seppik.
Samas jagus Seppikul Reformierakonna ettepanekutele hulga kriitikanooli. Uue töölepinguseaduse kohta ütles Seppik, et see vähendab liialt töötajate õigusi.
Ettepanekut riigi kulude kärpimisest nimetas ta ühemõtteliselt populistlikuks. "Kui valitsus pole aasta jooksul, mil majandus on alla käinud, suutnud kulutusi kärpida, miks peaks ta seda nüüd suutma?" küsis Seppik. Ta lisas, et riik on niigi õhukeseks aetud, mistõttu tuleb riigil hakata nüüd mitmeid teenuseid erasektrorist sisse ostma.
Seppik ütles veel, et temal on omakorda Reformierakonnale ettepanek - kaotada totrad regionaalsed tõmbekeskused nagu Jõhvi ning Pärnu. "Hiiumaalt Pärnusse uue passi järgi käimine võtab inimesel kaks päeva, kuna bussiühendust ei ole," kritiseeris ta. Seppik märkis, et irooniaga pooleks öelduna oleks parem, kui jääks ainult üks tõmbekeskus - Tallinn.
Seotud lood
IRLi peasekretär Margus Tsahkna sõnas
Reformierakonna ettepanekud on sisuliselt uus koalitsioonilepe.
Eesti Reformierakond esitas ettepanekud
2009. aasta tasakaalus riigieelarve koostamiseks, tingimuste täitmisel ollaks
valmis maksureformi aastaks edasi lükkama.
Eestimaa Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi
ütles aripav.ee-le kommentaariks Reformierakonna ettepanekutele, et tegu on
poliitilste punktikeste kogumisega.
Politoloog Rein Toomla ütles
Reformierakonna ettepanekuid kommenteerides, et kahtlemata suurendab see mõra
koalitsioonis, ent kindlasti ei tähenda see veel koalitsiooni lõhkuminekut.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.